selgitada meteoriidi löögi mõju maa pinnakihtidele, siit on kogutud kõige rohkem meteoriidikilde, sealhulgas ka suurim Kaalist leitud kild, mille kaal on ligi 40 g. Kraater nr. 6 paikneb peakraatrist 450 m loode poole. See on vähemärgatav lohk, otse maantee ääres. Läbimõõduga 26 m ja sügavus 0,6 m. 1996. a. tehti see hoogtöö korras enam-vähem vaadeldatavaks. Kraater nr. 7 asub Kaali kaupluse vastas. Et tegu on meteoriidikraatriga avastati alles 1965. a. 7. kraatri mõõtmed on 15 m ja 1 m. Suure läbimööt 110 ja sügavus 16.
Eesti maismaal on Kärdla kraater. Selle Hiiumaal Kärdla lähistel asuva kraatri läbimõõt on neli kilomeetrit. Algselt oli kraatri sügavus tervelt pool kilomeetrit, kuid nüüdseks on enamik kraatrist mattunud hilisemate setete alla ja on looduses võrdlemisi raskesti hoomatav. Kraater on eelmistest tohutult palju vanem. Ta on tekkinud 455 miljonit aastat tagasi. See, et tegemist on meteoriidikraatriga, tõestati lõplikult 1980. aastal. Eesti suurim on Neugrundi kraater, ja paikneb see Osmussaare lähistel merepõhjas. Kraatri läbimõõt on ligi kaheksa kilomeetrit. Kohe pärast
Esimesena võeti Lähis-Idas kasutusele vask(6000ekr) ja kuld, sest neid leidus looduses. Pronks on tina ja vase sulam, maailmas 4-3000ekr ja Euroopas 2000ekr, Eestis al 1800ekr. Vanemal pronksiajal ei olnud pronks veel Eestis levinud, leiud on üksikud ja juhuslikud. Näiteks odaots, sirp. 11. Noorem pronksiaeg 1100-500 eKr – mis muutus sel ajastul Eestis? Pronksisulatus, varanduslik kihistumine, kaubavahetus. Kindlustatud asulad: Asva, Kaali. Kaali meteoriidikraatriga seotud teooriad. Pronksi hulk Eestis suurenes, hakkas toimuma süsteemne sissevedu. Sellega seoses ühiskondlik majanduslik kihistumine. Ühiskonnas palju muutuseid: tihedad sidemed naabritega, sõjakus, üksiktalud, põllumajandus, ader, kindlustatud asulad Arvatakse et Kaali meteoriidi langemist on kirjeldatud Kalevalas, Muinas- Kreeka müüdis Phaethonist. 12. Rauaaja algus maailmas ja Eestis. Eel-Rooma rauaaeg 500-50 eKr. Selle iseloomustus.
..30 meetrini. Nõost kaugemal tänapäevase merepõhja reljeefis olulisi pinnavorme, mida võiks Neugrundi struktuuriga siduda, ei ole täheldatu, kuid aluspõhjakivimites fikseeriti muutusi, mis viitavad seostele struktuuriga. () 9 Meteoriidikraatri avastuse kinnitamine Otsustades Neugrundi struktuuri kuju ja löögimoonde (sokimetamorfismi) ilmingute järgi, on siin tegu impaktstruktuuriga- tõenäolise meteoriidikraatriga. Kivimites on avastatud ka löögikoonuseid meenutavat lõhelisust ning mineraalseid muutusi. () Aastail 1998- 1999 korraldas Eesti Geoloogiateenistus koostöös Eesti Meremuuseumiga uurimislaeval "Mare" kuus ekspeditsiooni Neugrundi impaktstruktuuri piirkonda, mille käigus toodi meresügavusest kivimiproovid, mis tõestasid struktuuri meteoriitset päritolu. Sukeldumistega selgitati ka kraatri ehituse üksikasju. Näiteks leiti, et kraatri lähedal
nende vaheline alang aga keskse ümara miinimumi alal. Saadud kaardipilt meenutas kraatrit. Väljaspool muid kerkeid ei avastatud. Esialgu oletati, et tegemist on vulkaanilise vormiga. Viisteist aastat pingsat tööd ja 160 puuraugu materjali läbitöötamine viis Geoloogiateenistuse geoloogid-kaardistajad Kalle Suuroja juhtimisel äratundmisele, et maapõues peituva, esialgselt paluküla kerkeks nimetatud kraatritaolise struktuuri puhul on tegemist meteoriidikraatriga. Hiiumaa pealinna kagupiiril asuv ringstruktuur sai nimeks Kärdla meteoriidikraater. 13 5.1 Kaatri teke Kärdla meteoriidikraater tekkis Vanaaegkonna Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegses madalmeres toimunud meteoriidiplahvatusel. Eestimaa koht madalmeres (kuni 50 m sügavuses) asus tollal Baltika nime kandval mandrilaamal kusagil lõunapoolkeral, tänapäevase Uus-Meremaa kandis. Meteoriit läbis vähem kui kümnendiku sekundiga poolesaja 13R. Tiirmaa
Kihtvulkaanid palju väiksemad kui kilpvulkaanid. Purskeprotsess püroklastilise plahvatusena. Laavakogus väga väike. Lõhevulkaanid. Magma tõuseb piki lõhet, tekivad laialdased laavakatted basaltide platood. Kolumbia platoobasaldid, kokku 300 laavavoolu 17-14Mat. 200'000km 3. Eksootilisemaid vulkanismi ilminguid. 1.Maasisese gaasipilve emanatsioonid. Nt. CO 2 2.Maar-pinnalähedase magmamassi äkksegunemisel põhjaveega tekkinud plahvatuskaater. Ümbritsetud ringvalliga. Sarnanevad meteoriidikraatriga. Vulkaanide purskeproduktid: 1)Laavavoolud 2)Püroklastiline materjal (purustatud kivimid) 3)Lõõmpilved 4)Mudavoolud Mandelkivi tühikulise tekstuuriga laavakivim. Mandlid-tühikutesse settinud mineraalid. Vesikulaarne basalt gaasimullidest tühikulise pealispinnaga. Veealused laavakogumid võtavad ümaraid nn. padjakujulisi vorme, milles tulevad esile mikrolõhed. Püroklastiline materjal - vulkaanilised pommid, kivikillud, bretsha, kruus, liiv, tuhk, tuff(paakunud tuhk).
annaabi.ee 
