Marss asd12345 9.b klass Sisukord Üldandmed Ehitus ja koostis Marsi atmosfäär Kaaslased, temperatuur Liikumine, võrdlus maaga Kasutatud kirjandus Üldandmed Kaugus päikesest 227,9 miljonit Kaugus maast 55-400 miljonit kilomeetrit Läbimõõt 6750 kilomeetrit Pöörlemisperiood 24 tundi 39 minutit Gravitatsioon 40% maa omast Marsi ehitus ja koostis Marsi pind silmatorkavalt punakas kivikõrb Mandritel on meteoriidikaatrid Kuivanud orud, valliga kraatrid Marsi atmosfäär Süsihappegaas 95% Lämmastik 3% Argoon 2% Hapnikku 0.3% Suured tolmutormid Kaaslased Phobos Deimos Temperatuur, aastaajad Suvel +25 Talvel -143 Aasta keskmine temperatuur 100 kraadi alla nulli Liikumine, võrdlus maaga Tiirleb päikese ümber Teeb sõlme Kestab 72 päeva 55-60 miljonit on kaugus maaga Marss on kuiv Kasutatud kirjandus www.obs.ee/cgi-bin/w3-msql/vaatleja/artikkel.html?id=142 http://et.wikipedia.org/wiki/Marss www
seetõttu meile üsna ohutud. Umbes 160 asteroidi trajektoor võib aga lõikuda Maa orbiidiga. Hinnangute järgi on 1-kilomeetrise läbimõõduga asteroididest teada ainult 5% ja 100-meetrise läbimõõduga asteroididest üksnes 0,1%. Globaalset katastroofi põhjustada võivaid 1-kilomeetriseid ja suuremaid asteroide arvatakse olevat ligikaudu 2000, millest avastatud on 350. Nad võivad Maad tabada või sellest lähedalt mööduda. Kuulsad meteoriidikaatrid Mehhiko meteoriidikraater Arizona meteoriidikraater Kaali meteoriidikraater Tunguusi meteoriidikraater
klibust pinnavormid Muud pinnavormid Karst Vesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekkivad maapinnal lõhed ja varingud. Liigid : Kurisuu, salajõed, langatuslehter, koopad http://www.abiks.pri.ee Tuuletekkelised pinnavormid: rannaluited (NarvaJõesuu, Häädemeeste) Mandriluited (alutaguse, Võrtsjärve nõos) Meteoriidikaatrid Neugrudi (Ossmusaare ja Pakri vahel) Elutekkelised pinnavormid: sootasandikud, linnamäed, põlevkivi karjäärid, tuhamäed
wikipedia.org/wiki/Põlva_maakond Põlvamaa metskond · http://www.rmk.ee/teemad/metsamajandamine/metskonnad/p olvamaa-metskond Võhandu jõgi · http://et.wikipedia.org/wiki/Võhandu_jõgi Ahja jõgi · http://et.wikipedia.org/wiki/Ahja_jõgi Meeninkunno maastikukaitseala · http://www.keskkonnaamet.ee/public/Keskkonnaharidus/mee nikunno_est.pdf Taevaskojad · http://www.taevaskoda.ee/ Ilumetsa meteoriidikaatrid · http://www.ut.ee/BGGM/vaatamis/ilumetsa.html Piusa koopad · http://www.piusamaa.ee Räpina polder · http://www.rapinapolder.envir.ee/ 12
Need on suhtelised haruldased meteoriidid ja nad jagatakse kahte rühma, milleks on pallasiidid ja mesosideritid. Pallasiit on kivi-raudmeteoriit ning selles esineb ligikaudu võrdselt niklit ja rauda. Mesosideriit Esimesel moodustab metalliline raudnikli osa suhteliselt omapärase karkassi, mille pooridesasetsevad silikaatide kristallid. Mesosideriitides on pilt vastupidine: metalliga on täidetud silikaatse karkassi poorid. 3. Meteoriidid ja meteoriidikaatrid Eestis Eest Teaduste Akadeemia Meteoriitika on koordineeritud meteoriitikaga tegelenud geoloogid. Kui Kaiaverre langes 1821. aastal meteoriit, algas ka Eestis taevakivide uurimine. Eestis on andmeid viie meteoriidi kohta, mistõttu oleme maailmas ka ,meteoriitide lemmikkohal. Tolleaegses kirjasõnas on avaldatud ka langemise asjaolusid, tänu millele on võimalik ka tänapäeval teha olulisi järeldusi langemiste kohta. Selle tõttu
Tuuletekkelised: luited, tuulevirred; tuiskliiva hanged; vall-luited; parabool e mõrdluited (peipsi põhjarannik); parhaanluited (tõstamaal); suurimad ranniku lutealad Narva-Jõesuu, Keila-Joa, Laulasmaa, Nõva, Häädemeeste, saaremaa. Vooluveetekkelised: kulutusvormid- sälkorud, sängorud, lammorud (terrassid Piusa jõel), soodid, kanjonorud, joaastangud. Kuhjevormid. Moldorg, kanjonorg (P-E, kus on pankrannikult alla jooksvad ojad; L-E Hinni kanjon). Kosmogeensed: meteoriidikaatrid (Kaali, Põrguhaud, süvahaud, Kuradihaud, Negrundi kraater). Mere- ja suurjärvetekkelised kulutus- (rannaastangud, rannajärsakud, murrutuskulpad) ja kuhjevormid (meretasandikud, järvetasandikud, rannavallid, maasääred, barrid, pank). Raskusjõutekkelised: rusunõlvad, rusukalded (Ontika pank). Biogeensed: sootasandikud (endla raba). Inimtekkelised: teetammid, karjäärinõod, kraavid, kanalid, aherainekünkad (kohtla-järve, kiviõli), tuhaplatood, linnamäed, tehiskünkad.
Kuressaare vanalinn on muinsuskaitse ala,mis hõlmab linnust koos looduskaitse aluse lossipargiga,ajaloolist linnasüdamikku ja seda ümbritsevaid ajalooliselt,arhitektuuriliselt ja arheloogiliselt väärtuslikke piirkondi.1861 a.rajati linnuse ümbrusse mahajäänud surnuaia kohale linnapark,mis nüüd on kujunenud üheks kenamaks Eestis. Kõljala Kaali järv 4 Kõljala kandi tuntuim koht on Kaali järv.Kaali järv ja teised väiksemad meteoriidikaatrid selle lähedal on ühed tõestatud meteoriidikraatrid Eestis.Praegu seletatakse nende teket 7500.aasta eest maapinnale langenud rauameteoriitidega,varem on neile omistatud ka muid tekkepõhjusi.Kaali peakaatri läbimõõt on 110 meetrit ja suurim sügavus 16 meetrit.Kraatri põhja on tekkinud 6 m sügavune järv.kaali järve ümbritseb kuni 7 m kõrgune dolomiidist ja savirähast koosnev vall,millel kasvavad lehtpuud. Põhja-Muhu
annaabi.ee 
