Pinnal on näha tumedamaid ja heledamaid alasi, heledamatel aladel on kraatreid umbes kümme korda vähem kui tumedamatel Heledamatel aladel leidub ka külmunud veevulkaane Tumedad alad on kaetud kraatritega Pooluste lähedal on reljeef kaetud polaarmütsikestega Magnetväli CALLISTO Kõige tumedam Jupiteri suurkuudest, albeedo 0.2 Päevane pinnatemperatuur -120°C, öösel -200°C Koosneb poolenisti veest Pind on tihedalt täis meteoriidikaatreid Kraatreid ümbritseb külmunud vesi, mis tekitavad suurkuu pinnale erevalgeid laike Iseäralikud on suured kraatrid, mis on täidetud väiksemate kraatritega nii, et kõigil neil on ühine keskpunkt Suure veesisalduse tõttu on reljeef tasane, kõrguste vahe ei ületa kuskil ühte kilomeetrit Kasutatud kirjandus: http://www.hot.ee/jupiterweb http://opik.obs.ee/osa2/ptk06/box02.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter_(planeet) http://www.solarviews
Kosmosejaama Voyageri pildistatud fotod. Mõõtmetelt on kaaslased võrreldavad Kuuga detailirohke tahke pind, pinnastruktuurilt on väga erinevad. Lähima kaaslase (Io) pind on aktiivne, sealsete vulkaani pursked seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise kaaslase-Europa pind on seevastu sile ja detailivaene. Sama arvatakse ka Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikaatreid. 25. Millest koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. 26. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet. Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu. 27. Kirjeldage Saturni rõngast. Saturn'i rõngad on erakordselt õhukesed
pinnastruktuurilt on väga erinevad. Lähima kaaslase (Io) pind on aktiivne, sealsete vulkaani pursked seostatakse lähedalasuva suure Jupiteri poolt esile kutsutud deformatsioonidega. Järgmise kaaslase-Europa pind on seevastu sila ja detailivaene( oletatakse et kujutab külmunud ookeani). Sama arvatakse ka Ganymedese ja Callisto kohta, kuid nende ,,jääkoor" on paksem ja seetõttu on temas näha ka meteoriidikaatreid. 20. Milles koosneb Jupiteri atmosfäär? Jupiteri 1000 km paksune atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust (70%) ja heeliumist (27%) (protsendid massi järgi), vähe leidub metaani, ammoniaaki, etaani, atsetüleeni, fosfiini ja veeauru. 21. Kirjeldage Saturni välisilmet. Saturn on kõige lapikum päikesesüsteemi planeet. Saturni eripäraks kolmest osast koosneva heleda rõnga olemasolu. 22. Kirjeldage Saturni rõngast.
räntgenkiirgus); toimub konvektsioon (gaasikihtide segunemine), mille tõttu ei teki suuri temp kõikumisi. Maa korral on tähtis ka vee olemasolu. Kuu Diameeter on 4x väiksem kui maal, mass aga 81 x väiksem. Merkuur On ligilähedaselt sama suur kui Kuu. 0,4 Maa läbimõõtu. Massilt 0,06. Atmosfäär puudub, seetõttu on ööpäevane temperatuuride vahemik 600C, päeval plus 430C, öösel miinus 180C. Pinnavormilt sarnaneb kuuga: rõngsmäed ja kivikõrbed ja meteoriidikaatreid. Pöörlemistelg on risti, puuduvad aastaajad. Merkuuri aasta on 88 päeva ( meie aastaga teeb 4 ringi). Ööpäev on 176 päeva. Veenus Ruumalalt ja massilt on pisut väiksem, kui Maa. Tal on tohutult tihe atmosfäär, see liigub pidevalt(suured tuuled). Keskmine tuul 60m/sek. Seetõttu me Veenuse pinda ei näe. See tihedus on nii suur, et maandudes Veenuse pinnale oleks sama rõhk kui 900m sügavusel vees. Atmosfäär koosneb 99% on süsihappegaasi ja 3% lämmastikku. Seetõttu on tohutu
annaabi.ee 
