Siis väljub teost 20 00030 000 tserkaari päevas. See võib kesta nädalaid. Raskelt tabandunud kalad jäävad pimedaks ühest või mõlemast silmast, nad ei saa enam normaalselt toituda ega orienteeruda ning satuvad kergesti parasiidi lõppperemeeste, kalatoiduliste lindude saagiks, kelle organismis arenevad metatserkaaridest imiussid. Täiskasvanud parasiit erineb suurel määral metatserkaarist nii kujult kui ka sisemiselt ehituselt. Ta on 0,81,0 cm suuru ne. Tiigikaladest esineb diplostomoosi kõige sagedamini forellidel ja siigadel. Haigus ilmneb suvel. Pikkamööda hakkab silmalääts muutuma valgeks ja läbipaistmatuks. Silmamuna suureneb ja pundub silmakoopast välja. Väikese arvu metatserkaaride esinemisel silmades patoloogilisi muutusi ei täheldata. Migreerivad vastsed võivad vigastada aju veresooni ja olla samuti kalade lõppemise põhjuseks
Nendest kooruvad miratsiidid ehk ripslased, kes on vôimelised limuseid nakatama. Tavaliseks vaheperemeheks on tigu, Läänemeres sugukond ranniklaste (Littorinidae) esindajad, kelles miratsiidid arenevad edasi sabaga tserkaarideks ehk händlasteks. Tserkaarid lahkuvad limustest ja ujuvad kohtama lisaperemeest, kelleks on kala. Kalas tungib ta kudedesse (uimedesse ja lôpustesse) ning ümmistub (lisa 8). Kui nakatunud kala langeb saagiks kalatoidulisele linnule, siis areneb linnu seedetraktis metatserkaarist täiskasvanud Cryptocotyle concava. 30 3.2.3. Klass Acanthocephala Selle klassi esindajad kuuluvad eranditult kôik parasiitide hulka. Umbes 1200 liigi esindajat omavad paljude kidadega varustatud sissetômmatavat kärssa (sellest ka eesti keelne nimetus kidakärssed). Kidade kuju, suurus, arv ja paiknemine on tähtsad liigi määramisel. Nagu parasiitsetele organismidele omane, on kidakärssed hästi kohastunud oma elustiiliga
Siis väljub teost 20 00030 000 tserkaari päevas. See võib kesta nädalaid. Raskelt tabandunud kalad jäävad pimedaks ühest või mõlemast silmast, nad ei saa enam normaalselt toituda ega orienteeruda ning satuvad kergesti parasiidi lõppperemeeste, kalatoiduliste lindude saagiks, kelle organismis arenevad metatserkaaridest imiussid. Täiskasvanud parasiit erineb suurel määral metatserkaarist nii kujult kui ka sisemiselt ehituselt. Ta on 0,81,0 cm suuru ne. Tiigikaladest esineb diplostomoosi kõige sagedamini forellidel ja siigadel. Haigus ilmneb suvel. Pikkamööda hakkab silmalääts muutuma valgeks ja läbipaistmatuks. Silmamuna suureneb ja pundub silmakoopast välja. Väikese arvu metatserkaaride esinemisel silmades patoloogilisi muutusi ei täheldata. Migreerivad vastsed võivad vigastada aju veresooni ja olla samuti kalade lõppemise põhjuseks
annaabi.ee 
