Corynosoma sp. larvid peaaegu puudusid aastatel 1986-1991, kuid nende levik hakkas aastatel 1992-1994 püsivalt, kuid aeglaselt tôusma. Sama täheldati ka Dichelyne (Cucullanellus) minutus´e larvide ja täiskasvanud isendite osas. Kümneaastase perioodi vältel suurenes lesta nakatumine magedaveeliste parasiitidega. Ka esines erinevusi noorte lestade (+1) ja vanemate lestade parasitofauna vahel. Esimesena mainituil domineerisid nematoodide larvid ning peaaegu täielikult puudusid Cryptocotyle metatserkaarid. (Turovski, 1994) 10 2. MATERJAL JA METOODIKA 2.1. Välitööd ja laboratoorsed tööd Kokku uuriti 24 lesta vanuses 3-12 aastat. Proovid vôeti 2003 aasta sügisel ja 2004 aasta kevadel. Lestad saadi Hiiumaa kaluritelt. Esimene sügisene püük toimus môrraga 01. 09. 2003. a Suuresadama lähedal Hiiumaal (uurimisala nr I). Proovis olevad lestad vôeti juhuslikult, valimisel mingisuguseid kriteeriume aluseks ei vôetud.
Kalamajandisse tulevat vett on püütud tserkaaridest ja tigudest vabastada ultraheliga ja nn elektrikardina abil. Tehniliselt on võimalik sissevoolavas vees kõik tserkaarid ja teod kinni püüda ka vastavate filtrite abil. Need kõik on aga väga kulukad tõrjemeetodid. Uued kalamajandid oleks ideaalne rajada veekogudele, kus ei ole tigusid ja kalatoidulisi linde. Parasitaarne katarakt ehk silmapõletik Parasitaarse katarakti tekitajaks on Diplostomum'i perekonna metatserkaarid. Need paiknevad sagedamini silmaläätses, aga ka klaaskehas. Metatserkaarid on umbes 0,4 mm pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes ja samas lühenedes (joonis 51, foto 30). Parasiitide arv kala silmas võib olla väga suur 500 1000, kuid tavaliselt piirdub kümnetega. Täiskasvanud isendid parasiteerivad kalatoiduliste lindude (peamiselt kajakate) sooltorus, kelle väljaheidetega satuvad parasiidi munad veekogusse
Nii munas olevaid kui ka vabanenud miratsiide saab ära tunda tumedate silmatäppide järgi. Täiskasvanud parasiitide avastamiseks uuritakse arterioosse sibuliku, kõhuaordi ja lõpusearterite verd ja seinu. Tõrje seisneb parasiidi vaheperemeheks olevate tigude hävitamises, s.o tiikide kuivaks laskmises ja desinvadeerimises ning tiigi sissevoolule tihedate sõelterestide paigutamises. · Parasitaarne katarakt Parasitaarse katarakti tekitajaks on Diplostomum'i perekonna metatserkaarid. Need paiknevad sagedamini silmaläätses, aga ka klaaskehas. Metatserkaarid on umbes 0,4 mm pikad, kujult ovaalsed. Nad on väga liikuvad, kord pikenedes ja samas lühenedes (joonis 51, foto 30). Parasiitide arv kala silmas võib olla väga suur 5001000, kuid tavaliselt piirdub kümnetega. Täiskasvanud isendid parasiteerivad kalatoiduliste lindude (peamiselt kajakate) sooltorus, kelle väljaheidetega satuvad parasiidi munad veekogusse
annaabi.ee 
