Nende metatserkaarid on väga levinud. Digenea elutsükkel on ära toodus lisas 11. Täiskasvanud Digenea´d produtseerivad mune, mis väljutatakse lôpp-peremehe (kala, lind, imetaja) väljaheidetega. Munadest kooruvad miratsiidid, kes nakatavad limuseid (tavaliselt tigusid). Limuses areneb miratsiidist tserkaar, kes peremehest väljudes tungib kalasse. Järgmise peremehe sihtkoes diferentseerub tserkaar metatserkaariks, mis tavaliselt moodustab tsüsti. Täiskasvanuks areneb metatserkaar siis, kui kala süüaks ära lôpp- peremehe poolt. Metatserkaarid elutsevad tavaliselt peremehe soolestikus, harvem ujupôies, ovaariumis, kôhukelmes, kusepôies vôi vereringesüsteemis. Neil on olemas kôik täiskasvanud imiussile omased tunnused, kuid tihti puuduvad väljaarenenud reproduktiivsed organid. Peremeest kahjustatakse tôenäoliselt siis, kui tserkaar läbi naha tungib. See pôhjustab nekroosi, pôletikku ja verejooksu. Metatserkaarid on tavaliselt
- ringe- ja hingamiselundkond puuduvad PALJUNEMINE: suguline ja suguta ANATOOMIA JOONISED: Ripsuss Imiuss Ainupõlvne Paeluss NÄITED PARASIITSETE ELUVORMIDE ELUTSÜKLITEST: Maksakaan: · Täiskasvanu muneb sapis munad soolde välja · Magevesi ripslane e miratsiid teo maks · Kotlane e sporotsüst reediad e soollased (paljunevad mittesuguliselt) tserkaar ehändlane · Vette veetaimedele metatserkaar e järelhändlane · Lõpp-peremees läbi sooltoru seina veresoontesse maksa sapikäikudesse 10 KLASSIDE VÕRDLUS: Ripsussid Imiussid Ainupõlvsed Paelussid -vabaltelavad röövloomad - suu ja kõhtmine - suuiminapp puudub -keha paelakujuga,
paaritumine, vastsel varuainete kogumine). Moone võib toimuda kahel viisil: vaegmoone- nukustaadium puudub, munast koorub vastne, kes kasvades moondub täiskasvanuks; täismoone- esineb nii vastse kui ka nukustaadium, st. vastne moondub täiskasvanuks nukustaadiumis, moodustades enda ümber kookoni, millest lõpuks väljub valmik (nt liblikatel, vastne: röövik; konnadel (vaegmoone): kulles; imiussidel (vaegmoone) mitu vastsejärku: miratsiid, sporotsüst, reedia, kaks tserkaari, metatserkaar; lestadel nümf jne.) 9. Parasitism, kooselu (kommensalism) ja vastastikku kasulik kooselu (mutualism): näiteid võimalikult Eesti vetest Parasitism: nt linnuroni (Ligula intestinalis) vageltang särjes. Kommensialism: karevetika puhmastes elavad kirpvähid. Mutualism: protistides elavad rohevetikad (suveperioodil). 10. Kiireline (radiaalne) sümmeetria loomariigis: esmane (primaarne) ja teisene (sekundaarne, miks tekkinud?), kummagi näiteid
annaabi.ee 
