2. Anorgaaniliste ainete oksüdeerimine (vesinik kõige levinum, aga oksüdeeritakse ka redutseeritud S-ühendeid ja mõned ka rauda, näiteks Ferroplasma acidiphilum. Elektroni lõppaktseptoriks hapnik, väävliühendid või mõnel ka nitraat. 3. Orgaaniliste ainete kääritamine. 4. H2 oksüdatsioon. CO2 elektroni aktseptoriks. Metanogenees. 5. Bakterirodopsiini abil toimuv fotosünteetiline fosforüülimine (Halobacterium, Haloarcula). · Nendest energia hankimise viisidest on arhedele unikaalne metanogenees. · Kuna hüpertermofiilsete arhede hulgas on laialt levinud vesiniku oksüdeerimine ja vesinikku oksüdeerivad ka evolutsiooniliselt kõige vanemad bakterid, siis arvatakse, et elu algetapil Maal oli just vesiniku oksüdatsioonil baseeruv energeetiline
protsessid on hästi tuntud Metanogenees algab 1-2 kuu pärast, hea on see 5-6 kuu pärast, maksimum 20-24 kuu pärast Prügilaprotsesside juhtimine Prügilagaas
Aeroobsel hingamisel osaleb reduktaaside asemel tsütokroomi oksüdaas. Samaaegselt elektronide transpordiga toimub prootonite transport tsütoplasmast läbi membraani kas periplasmasse või väliskk-da. Genereeritavat prootongradienti kasutatakse ainete aktiivtranspordiks, membraanseks fosforüülimiseks, viburite töölepanekuks jne. Anaeroobse hingamisel liigid: 1) Nitraatne hingamine 2) Denitrifikatsioon 3) Sulfaatne hingamine 4) Karbonaatne hingamine (metanogenees) 5) Väävlihingamine 6) Fumaraatne hingamine 24 7) Rauahingamine 8) Prootonite redutseerimine Anaeroobsed hingajad on anaeroobsete toiduahelate lõpplüli. Nad oksüdeerivad edasi kääritajate mikroobide poolt moodustatud substraate: org happeid, alkohole ja H2. H2 on hea substraat anaeroobsetele hingajatele kuna ta on energiarikas. Kõige vanem on kas väävlihingamine või prootonite redutseerimine, kuna need levinud arhete hulgas. Ka rauahingamine.
Monomeersed alahikud (suhkrud, aminohapped) lagundatakse kritajate bakterite poolt, mille tulemusena tekivad orgaanilised happed [ butraat ( CH3CH2CH2COO-), propionaat (i.e. CH3CH2COO-] ja alkoholid. Edasine kritamine toimub sntroofsete bakterite Syntrophomonas sp. and Syntrophobacter sp. poolt, mis toodavad atsetaati (. CH3COO-), ssinikdioksiidi (CO2), and molekulaarset vesinikku(H2). Ssinikdioksiidi, molekulaarset vesinikku ja atsetaati kasutavad metanogeenid metaani (CH4) tootmiseks. Metanogenees ja metlotroofia Metanogeenid CO2 + 4 H2 -----> CH4 + 2 H2O + energia elektroni doonor on vesinik, elektroni aktseptor on CO2, ranged anaeroobid, kemolitotroofid Metanotroofid CH4 + 2 O2 -----> CO2 + 2 H2O + energia metaan on elektroni doonor, hapnik on elektroni aktseptor elavad anaeroobse ja aeroobse keskkonna piiri peal metaani monooksgenaas nitab metanotroofide olemasolu keskkonnas Mikroorganismide osa orgaanilise aine lagundamisel
annaabi.ee 
