Temperatuuri 1147C on süsiniku maksimaalne lahustuvus -rauas on 2,14% ja temperatuuril 727C- 0,8%. Toatemperatuuril austeniit süsinikterades ei esine, sest ta laguneb 727 C juures ferriidiks ja tsementiidiks. 5. Grafiiti sisaldava malmi omadused sõltuvad tema struktuurist, peamiselt grafiidist. Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid. Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Tempermalmi vajalik lähtestruktuur kindlustatakse keemilise koostise ja jahtumiskiiruse õige valikuga. Keemilise koostise määramisel tuleb arvestada ka valuomadustega, kuna tempermalmist valandid on suhteliselt õhukeseseinalised ning vorm täitub sulametalliga raskelt. Keragrafiitmalmi teket soodustab eelkõige erilisandite-modifikaatorite sisseviimine sulamalmi
2. ei ole hästi sepistatavad seoses suure süsinikusisaldusega 3. struktuur sõltub suurel määral jahtumiskiirusest - mida kiiremini jahutus toimub, seda rohkem tekib tsementiiti ja vähem grafiiti 4. sobivad hästi valatavate detailide valmistamiseks 5. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 23 Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? : 1. Grafiidiosakeste suurusest 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste kujust 24 Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? : 1. Grafiidiosakeste tugevusest 2. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 3. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 4. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 25 Kuidas saadakse mikrostruktuuri pilt? : 1
d. grafiidiosakeste kogusest metallses põhimassis Score: 7/7 Küsimus 17 (7 points) Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Grafiidiosakeste suurusest b. Grafiidiosakeste kujust c. Metalse põhimassi struktuurist d. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 7/7 Küsimus 18 (6 points) Millise grafiidi osakeste kuju korral on võimalik saavutada tugevaim grafiitmalm? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Keraja b. Libleja c. Pesaja Score: 6/6 Küsimus 19 (5 points)
3. struktuur sõltub suurel määral jahtumiskiirusest - mida kiiremini jahutus toimub, seda rohkem tekib tsementiiti ja vähem grafiiti 4. on masstootmises võrdlemisi odavad valumaterjalid (toodetakse valandeid) 5. ei ole hästi sepistatavad seoses suure süsinikusisaldusega Question 23 Correct Mark 4,00 out of 4,00 Question text Millest sõltub põhiliselt malmi kõvadus? Vali üks: 1. Grafiidiosakeste kujust 2. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 3. Metalse põhimassi struktuurist 4. Grafiidiosakeste suurusest Question 24 Partially correct Mark 2,67 out of 4,00 Question text Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Vali üks või enam: 1. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesajas või sferoidaalne) 2. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 3. Grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis 4. Grafiidiosakeste tugevusest Question 25 Correct Mark 2,00 out of 2,00 Question text
6. puukausid kannikateks, punased lõngakerad rindadeks, punane lõngakera südameks, voki kruvi suguosaks, ahju luua paelad soolteks, poolikud hobuse rauad. 7. üks nahk (vasika ehk koera), pannakse nahas härja ike selgrooks, vana viht habemeks, soola kivid või päeva kivid (põllult leitud) silmadeks, kaks kardulat neerudeks, kaks muna ****i munadeks, sau aga sabaks. 11) 1530. aastast on Tallinna raekoja tuulelipuks kübaraga mehike, kes hoiab oma metalses käes kramplikult oda. Vana lugu jutustab, et keskaegses Tallinnas toimus iga aasta 1. mail Rannavärava mäel papagoilaskmine, mille jooksul linna kuulsaimad vibukütid püüdsid varda otsast maha lasta papagoi imitatsiooni. Linna meeskodanike tegemisi tulid ka vaatama kõrgeaulised neitsid, kelle hulgast valiti maikrahvinna. Seda maikrahvinnat austati tema ilu pärast ning ta viidi pidulikus protsessioonis ratsa läbi linnatänavate. Samal ajal lasid kanged mehed papagoinukku
Student Response A. 100...350 B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm
A. 100...350 B. 350...1000 C. 300...800 D. 100...200 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest D. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm G. Perliitne hallmalm Score: 2/2 51.
Student Response Feedback A. 100...350 B. 100...200 C. 300...800 D. 350...1000 Score: 2/2 49. Millest sõltub peamiselt grafiitmalmi tugevus? Student Response Feedback A. grafiidiosakeste kogusest metalses põhimassis B. Grafiidiosakeste kujust C. Metalse põhimassi struktuurist D. Grafiidiosakeste suurusest Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Feedback A. Perliitne tempermalm B. Perliitne hallmalm C. Perliitne keragrafiitmalm
Answer A. Grafiidiosakeste suurusest ja jaotusest 33,333% B. Grafiidiosakeste kujust (libleline, pesaline ja 33,333% sferoidaalne) C. Grafiidi osakeste tugevusest Student Response Value Correct Answer D. grafiidiosakeste kogusest metalses 33,333% põhimassis Score: 2/2 50. Millise malmiga on tegemist? Student Response Value Correct Answer A. Ferriitne tempermalm B. Perliitne tempermalm C. Üleeutektne valgemalm D. Alaeutektne valgemalm 100% E. Perliitne keragrafiitmalm F. Ferriitperliitne keragrafiitmalm
Nimonik 75 77 Ni, 20 Cr, 800 Termopaaride 2,5 Fe ümbrised 21 19. Babiit Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske ja muid elemente. Babiidi teeb sobivaks laagrimaterjaliks tema iseloomulik struktuur – kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis tagab analoogselt öaagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikse hõõrdeteguri. 20. Termoplastid Termoplastid on üks plastide liigist. Nad muutuvad kuumitamisel voolavaks, jahutades taastuvad esialgsed omadused; nende makromolekulidel on enamasti lineaarne või veidi hargnenud struktuur. Joonis 20. Plastide makromolekulaarsturktuur 22 Tabel 14. Termoplastide omadused
Kontaktis terasega moodustab ta galvaanilise paari ja, olles anoo- diks, lahustub, kaitstes sellega terast korrosiooni eest. Babiit Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobivaks laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetööta- vuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. Teraste margitähistus Teraste margitähistussüsteem põhineb nende kasutusala, mehaaniliste ja füüsikaliste omaduste ning keemilise koostise iseloomustamisel ja selle sätestab eurostandard EN10027. Madal- ja kesklegeerteraste korral (legeeriva elemendi sisaldus alla 5%) korral: Legeeriv element Kordaja
Valgemalm Ühine Grafiitmalmid Omadused Suurem kõvadus Haprad, head Väiksem kõvadus, valuomadused, halb teatav sitkus. keevitatavus Grafiiti sisaldava malmi mehaanilised omadused olenevad tema struktuurist, peamiselt grafiidist. Mehaanilised omadused sõltuvad grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. Malmi kõvadus sõltub eelkõige metalse põhimassi struktuurist. Vaba grafiidiga malmide mehaanilised omadused: Liik Tõmbetugevus Kõvadus (HB) Katkevenivus (%) (N/mm2) Liblegrafiitmalm 100-350 190-275 ~0 Keragrafiitmalm 350-1000 140-360 22-2
Tempermalmil ja keragrafiitmalmil on teatav sitkus (vastupidavus löökkoormustele) ning seetõttu kasutatakse neid selliste valandite valmistamiseks, mis töötavad märkimisväärsete dünaamilistel koormustel. Grafiiti sisaldava malmi mehaanilised omadused olenevad tema struktuurist, peamiselt grafiidist . Malmi võib vaadelda terasena, milles esinevat grafiiti võib käsitleda kui pragusid. Sel juhul sõltuvad mehaanilised omadused grafiidiosakeste hulgast, kujust ja jaotusest metalses põhimassis. Mida väiksemad on grafiidiosakesed, seda paremad on mehaanilised omadused. - lisandite mõju malmi struktuurile. Tavalisandid Malm ei ole mitte kahekomponentne rauasüsinikusulam, vaid sisaldab tavalisandeina samu elemente mis teraski, s.o. räni, mangaani, väävlit ja fosforit, kuid suuremates kogustes kui teras. Need lisandid mõjutavad oluliselt grafiidi ja metalse põhimassi teket ja järelikult ka malmi struktuuri ning omadusi. Räni
(deformee- 10 Al ja puksid ritav sulam) 5 Cu Babiit Plii ja tina on peale malmi ja pronksi leidnud kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisan-deina antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobi-vaks laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur – kõvad kristallid pehmes metalses põhi-massis, mis tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetöötavuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. 1.1.8. Metallide markeerimine Eri riikides on metallide margitähistus erinev, markeerimissüsteem on määratletud vastava riigisisese standardiga (näit. Venemaal GOST, Saksamaal DIN, Rootsis SS, Soomes SFS). Ent nüüd on olemas ka rahvusvahelised eurostandardid (EN), mis kehtivad kõigis Euroopa Liidu riikides ja laiemaltki.
Maailmapilet su kätte anti. Maailm on lahti mõndagi kanti. Nende seenemetsade sekka ikka kuid tuled kui musulman Mekka. Siin oled sündinud. Tasasel maal. Siin on su rahu ja tasakaal. (,,Siin oled kasvanud") Kõikide kirikute kellad kumisesid. Kõikide Kristuste näod olid tardunud. Vaadake ketserit, vaadake ketserit pentsikus nõiarüüs! Peltsebul ise on ta metalses pilgus. Kõikide kirikute kellad kumisesid ja päikest ei olnud sel päeval Rooma kohal. Mida ta ütles, mida ta ütles? Oh püha lihtsameelsust! olevat kuulnud need, kes riidale lähemal. Ja üle väljaku levis lainena: ...oh püha lihtsameelsust... ... lihtsameelsust... ... meelsust... Kõikide kirikute kellad kumisesid, kumisesid. Tardunud olid kõikide Kristuste näod. Väljakul löödi risti ette ja murti hagu. Oo kuumad südamed, te süttite kergesti
kasutamist laagrimaterjalina, eelkõige kergsulavate babiitide valmistamisel. Babiidid on laagrisulamid, mis sisaldavad peale põhiosise (tina või plii) lisandeina Legeeriv element Kordaja antimoni, vaske jm. elemente. Babiidi teeb sobivaks Cr, Co, Mn, Ni, Si, W 4 laagrimaterjaliks eelkõige tema iseloomulik struktuur Al, Be, Cu, Mo, Nb, Pb, Ta, 10 kõvad kristallid pehmes metalses põhimassis, mis Ti, V, Zr tagab analoogselt laagripronksidele hea sissetööta- Ce, N, P, S 100 vuse ja kulumiskindluse ning väikese hõõrdeteguri. B 1000 Näit. 28Mn6 (28 - C %x100, Mn 1,5 %) 1.2.8. Metallide markeerimine c) kõrglegeerteraste korral (legeeriva elemendi
annaabi.ee 
