2 2020/2021 Kipssideainete katsetamine Rühm: EAEI31 Andres Tärn 192614 Tanel Tuisk 12. oktoober 2020 1. TÖÖ EESMÄRK Kipsitaigna normaalkonsistentsi, kipsi sideaine jahvatuspeensuse, tardumisaegade ning painde- ja survetugevuse määramine. 2. KATSETATUD MATERJALID Ehituskips. 3. KASUTATUD VAHENDID Töös kasutasin järgnevaid seadmeid: Ämbrid Metallvormid Elektrooniline kaal – täpsus 0,1 g Paindeseade Suttardi viskosimeeter Vispel Elastne kauss (poolekslõigatud pall) Vicat’ aparaat Pahtlilabidas 4. KATSEMETOODIKA 4.1. Kipssideaine jahvatuspeensuse määramine Jahvatamise peenus määrati läbi sõela, mille ava suurus oli 0,2 x 0,2 mm. Selleks kaaluti 50 g ± 5% kipsi ja sõeluti käsitsi läbi näidatud sõela. Hoitakse sõela ühe käega, veidi
olla kas käsitangid või rippuvad mis liiguvad monorelss-teedel. 18. R/b toote vormimise seadmed. Vormid, betooni vormidesse paigaldamise seadmed, armatuuri eelpingestusseadmed, betooni tihendus ja viimistlusseadmed, betooni kivinemise kiirendamise seadmed, vormide puhastus- ja määrimisseadmed. 19. Vormide otstarve ja liigitus. Vormide ülesanne on anda tootele projektijärgne kuju ja mõõtmed. Kasut sõltuvalt detailide arvust ja keerukusest erinevast materjalist valmistatud vorme: metallvormid – suurte toodete arvu ning suhteliselt lihtsa kujuga toodete korral, metall-puit vormid – keskmise arvu toodete ja keerukama kujuga toodete korral, puitvormid – väikearvuliste kuid keeruka kujuga toodete korral. Liikuvuselt – teisaldatavad, väikesegabariidiliste toodete vormimiseks voolumeetodil, statsionaarsed, suuremõõtmeliste ja keeruka toodete vormimiseks stendimeetodil. Toodete arvu järgi ühes
* suhkur 1 osa LIIVATAIGNAST POOLTOODETE VORMIMINE * Liivataignast üksikult valmistatavatele toodetele rullitakse 20 min. külmutuses seisnud taigen jahusele lauale 4-7 mm paksuseks ja lõigatakse vastavate vormide abil pooltoode välja ning tõstetakse paleti abil küpsetusplaadile. Liivataignast pooltooted küpsetatakse 200- 220°- di juures 10 - 15min. * Korvikeste valmistamiseks rullitakse liivataigen lauale 4 - 5mm paksuselt. Tühjad metallvormid laotakse lauale üksteise kõrvale. Lahtirullitud taigen keeratakse ümber taignarulli ja keritakse lahti korvikestele. Nüüd vajutatakse kergelt rulliga või kätega taignale, et korvikese servad taigna läbi lõikaksid. Seejärel võetakse vorm koos taignaga kätte ja mõlema käe pöialdega vajutades täidetakse kõigepealt vormi põhi ja seejärel küljed. Korvikesed tuleb vormida nii, et metall läbi taigna välja ei paistaks
eriomadustega legeermalme, mille koostisse on lisatud täiendavalt teisi elemente. Malmis sisalduva süsiniku oleku järgi eristatakse: 1. Valgemalmid, kus kogu süsinik on rauaga seotud olekus tsementiidi ( F e 3 C ) kujul. Selline malm on heleda murdepinnaga, millest ka nimi. Valgemalm saadakse vedela malmi kiiremal jahtumisel valuvormis (õhukeseseinalised valandid, metallvormid) 2. Hallid malmid on tumedama murdepinnaga, kus kogu süsinik või enamik sellest on vabas olekus grafiidina. 1.1 Hallid malmid Hallid malmid markeeritakse liigi ja põhiliselt tõmbetugevuse järgi. Liigituse aluseks on malmvalandi tootmisviisile vastav grafiidiosakeste kuju. Eurostandardite EN järgi on malmide üldtähis GJ. Saksa DIN malmide ja kõigi valatud metalsete materjalide üldtähis on G, mis on margis esimene täht
annaabi.ee 
