=n-1 = 4 = 0,95 () ( ) 1.2) Mõõteriistast tingitud määramatus () (valem 2) 1.2.1) Ajamõõtja Lubatud põhiviga: 0,0005 s () 1.2.2) Mõõtskaala metallvardal Lubatud põhiviga: 2 mm = 2 x 10-3 m - ( ) 1.3) Liitmääramatus aja mõõtmisel ( ) ( ( )) ( ( ) ) (valem 3) () 1.4) Süsteemi kiirenduse määramatus (kaudsel mõõtmisel) ( ) ( ( )) ( ( ))
NT: Pulk saab negatiivse laengu ja vill positiivse laengu. Elektronid liiguvad villalt pulgale. Samanimelised laengud tõukuvad ja erinimelised tõmbuvad. http://gyazo.com/b62baafedbdb166858cbbb0e2911be3c Igat elektriseeritud keha ümbritseb elektroniväli ja laengute vaheline mõju antakse edasi elektrivälja kaudu Elektriväli levib ruumis valguskiirusel e. 300 000 km/s Elektroskoobi kuulil on (+) laeng ning metallvardal ja osutil on samuti (+) laeng. Kuna samad laengud tõukuvad siis osuti kaldub kõrvale http://gyazo.com/f4b5d0f84757eb8e3358b1063a242f02 Coulombi seadus Coulombi seadus määrab ära jõu millega laengud üksteist mõjutavad. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute suurusega, ja pöördvõrdeline laengute vahelise kauguse ruuduga. http://gyazo.com/b76802d761fc9cdc0c9c9fb2edc5a0be Q1, Q2 = laengute suurused r = (m) F=(N)
Mõõtevarras on kuni 7m lõike pindala määramiseks on vaja mõõta voolu- määr mahumeetodil (kaalumeetodil): Mahumeet pikkune puust või metallist silindriline sügavusi nii mõõtevahem alguses kui ka lõpus. kasut väikeste vooluhulkade mõõtmiseks nii varras. Puitvardal on alumises otsas metal- Ujukid jagun pinna- ja süvaujukiteks: laboris kui ka väljas. Sageli tareeritakse sellel raskus, metallvardal aga 10cm läbimõõ-duga *Pinnaujukitega mõõdetakse jõe või oja meetodil mõõteriistu (mõõteülevoole, -renne jm). tald, mis takistab varda vajumist põhjasettesse. pinnakiirusi. Et veepind on voolu suunas kaldu, Vool tõkestatakse ja juhitakse mõõteanumasse Mõõtevardal on dm-jaotised. Mõõta saab kuni libiseb ujuk mööda vett ning ta kiirus võib olla ning stopperiga mõõd anuma täitumisaeg t. 6m sügavust
annaabi.ee 
