defektideta kristallivõre. Kristalli pikkus on tavaliselt mõni milimeeter , mõnikord kuni 50mm, läbimõõt aga mõni mikromeeter tavaliselt 0,1 või 0,2 mikromeetrit.Mida väiksem on niitkritalli läbimõõt, seda väiksem on kristallivõre defektide arv ja seda tugevam monokristall. Niitkristallide tugevus sõltub oluliselt temperatuurist ja läbimõõdust. Kallid valmistamisel. Valmistavad neid alumiiniumoksiidist(Al2O3), ränikarbiidist (SiC)ja mulliidist(3Al2O3 2SiO2) Metalltraat: kõrgtugevad, levinud, kättesaadavad armatuurmaterjalid. Valmistamine läbi töötatud ja kõrgtootlik. Kõigetugevamad on martensiitstruktuuriga terastraadid. Süsinik ja roostevaba terasest,volframist,berülliumist,molübdeenist jne. Polükristallilist ja anorganilist kiud, neid iseloomustab odavus ja kergus ning mis on väga tundlikud mehaaniliste mõjuste suhtes. 7.Keraamilised kiud: Klaaskiud-klaasist ja kvartsist kiud. Kasutatakse armatuurina plastides. Odavad ja toodetakse
Tööriistakeraamikal on suur kõvadus, kulumiskindlus. Trei- ja freesterad. Elektrokeraamikal on spetsiaalsete elektriliste ja magnetiliste omadustega materjal. Mikroskeemide alused, takistid, andurid. 10.Komposiitmaterjalide põhiomadused. Armatuur, maatriks, nende koostis. Komposiitmaterjalide omadused on spetsiaalselt valitud - määratud, näiteks kuumuskindlus, tugevus. Armatuur (kiuline) annab tugevuse ja tagab omaduste säilimise töös. Võib olla nt riide, lindi kujul. Nt metalltraat (teras, W, Mo jt). Armatuur (pulbriline) koosnevad kõvematest osakestest ja neid ümbritsevast maatriksist. Alumiiniumiga ja/või Al2O3 armeeritud. Maatriks on komposiitaine põhiosa, mis võtab vastu koormuse ja annab vormi. Maatriksina kasutatakse metalle ja sulameid (Al, Mg, Ni jt), polümeersetest materjalidest plaste, keraamilistest materjalidest oksiide jms (Al2O3, MgO, TiB2 jt).
29. Terastraat on koormatud tõmbepingega 100 N/mm2, mis tekitab selles elastne deformatsioon = l/l0= 0,001. Milline peab olema traadi minimaalne Joungi elastsusmoodul selleks, et deformatsioon ei muutuks plastseks? N=100 N/mm2 E=0,01 Rp0,2=300 N/mm2 E=? E=200/0,001=200000 N/mm2 Kuna traadil on tõmbepinge 100 N/mm2 siis et deformatsioon ei muutuks elastseks võib jõudu suurendada veel 200 N/mm2, seega joungi elastsusmoodul peab olema 200000 N/mm2. 31. Vertikaalselt kinnitatud vabalt rippuv metalltraat diameetriga 1 millimeeter moodustab selle kinnituskohas pinget, mis on proportsionaalne traadi massile. Kui suur võib olla maksimaalne traadi pikkus materjalist tugevusega Rm= 780 N/mm2, tihedusega = 7800kg/m3 (7,8 10-3g/mm3)? Leian tegeliku tõmbetugevuse: 61261 * 0,5 * 780 = 612,61 N 2 = 61261g , = m = 61261 = 7,8 * 10 -3 h = 7,8 * 10 -3 = 10km
Puuduseks on piiratud töötemperatuur, suhteliselt madal nihketugevus ja jäikus. Suurest polümeeride nomenklatuurist leiab komposiitide valmistamiseks peamiselt ühe liigi- termoreaktiivid (epoksü-, polüester,- fenoolvaigud, mille töötemperatuur ei ületa 200 °C). Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale.Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks 12. KM põhilised armeerivad kiud, nende põhiomadused. Komposiitmaterjali armatuur (läbimõõt 3-200 m, tavaliselt u 10 m): Klaaskiud Süsinikkiud Orgaanilised kiud Metallkiud Keraamilised kiu Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdne toote pikkusega) või diskreetsed.
soojuslike eriomadustega (nt tulekindlad) Armatuur ehk sarrus on KM kõva ja tugev faas, mis annab KM-le tugevuse, jäikuse ja tagab mehaaniliste omaduste säilimise tööolukorras. Komposiitmaterjalide areng sõltub uut tüüpi armatuuride loomisest. Armatuur annab edasi mehaanilist koormust või annab materjalile mingi eriomaduse: termokindluse, roomekindluse jne, mida on võimatu saavutada isotroopsete materjalide kasutamisel. Põhilisteks armatuuri materjalideks on metalltraat ja klaaskiud, kuid vajadusel on loodud ka erimaterjale. Struktuuri järgi jaotatakse armeerivad kiud monokristalseteks, polükristalseteks ja amorfseteks. Armeerivate elementide kuju järgi liigitatakse: pulbrilise armatuuriga, diskreetse või pideva kiudarmatuuriga, kihtstruktuuriga. Pikkuselt võivad armeerivad kiud olla pidevad (pikkus on võrdnetoote pikkusega) või diskreetsed. Armeerimist pikkade kiududega kasutatakse komposiidi tugevuse või jäikuse tagamiseks
Eristatakse selektiivseid (kindlalt tüüpi ainete määramiseks) ja mitteselektiivseid (reageerivad ühtemoodi kõigile ühenditele) detektoreid. Levinum mitteselektiivne detektor gaasikromatograafias on soojusjuhtivus detektor (joonis 7). Soojusjuhtivuse detektoris kasutatakse suure soojusjuhtivuse kandegaasi. Kolonnist väljuv kandegaasi voog suunatakse kanalisse, millest on läbi viidud pingestatud metalltraat, mida nimetatakse filamendiks. Mõõdetakse filamendi läbivat voolutugevust, mis sõltub eelkõige tema temperatuurist. Temperatuur sõltub omakorda filamendi ümbritsevast soojusjuhtivustegurist ja detektoriploki temperatuurist. Kui kandegaasi vooga jõuab plokki proovi komponent, siis filamendi temperatuur kasvab, kuna komponendi soojusjuhtivus on tavaliselt väiksem kui kandegaasi oma (tavaliselt kasutatakse kandegaasina heeliumit).
annaabi.ee 
