väliskihi el.valem - ns², oksüd. aste 2. Leelismuldmetallid- IIA rühm(alates Ca) *nendel on omadus anda kuumutamisel leegile isel. värvus. Kuumutamisel ühendid lenduvad,nende aatomid ergastuvad ja üleminekul Madalamasse energiaga olekusse kiirgavad isel, värvusega valgust. Naatrium-kollane K-kahvatulilla Ca-punane Ba-heleroheline Leelis ja leelismuldmetallid (metalliline side) *pehmed ,kergesti lõigatavad *kerged *madal sulamis, temp *hea elektri ja soousjuht. *puhas metallpind on läikiv, hõbevalge värvusega. *reduts. Hapnikuga ja paljude teite metallidega. *reduts, veega mood vastava leelise ja tõrjudes välja happniku. *reduts tormiliselt hapetega,tõrjudes välja vesiniku. *tänavavalgustus Na aurudega täidetud lambid. Oksiidid Valged tahked ainet tugevate aluseliste omadustega. Reag veega mood leelise. Kustutamata lubi kaltsiumoksiid, kasutatakse Gaaside või vedelike kuivamiseks . CaO+H2o Ca(OH)2 Hüdroksiidid Kõik leelis ja leelismuldmetallide
Seega soovitatakse alati haljale pinnale - kahekomponentset happekrunti ja seejärel märg-märjale (peale 30-40 min.) 2-3 kihti 2- komponentset polüuretaankrunti. Kui see kupatus on korralikult kuivanud (restoprojektide juures soovitatakse 48 tundi normaaltemp. kuivamist olenemata materjalivalmistajast, et vältida lahustijääkide pinda jäämist, mis nõrgestab hiljem kihtide omavahelist nakkumist),pind tuleks matistada ja selle peale saab teha pahtelduse. Kui all on täiesti veatu metallpind, võib pahteldada ka haljale metallile, aga kasuta mõne tunnustatud värvifirma toodet, mitte hollandi ja hispaania päritolu hobitooteid. See mõnisada krooni läheb pärast väga kalliks. Veega ja vesipaberiga ei tohi sellise halja pinna kallal või üldse detaili juures midagi lödistada- see keeraks ju kogu eelneva roosteemaldus töö untsu,niiskus läheb sisse ja kasu ei miskit. Olenevalt kliimast ja aastaajast on
värvimisel, teistel juhtudel räägitakse kaks või kolm korda värvimisest. Korrosioonitõrjevärvimisel on sellel etapil eriline tähtsus, kuna vahevärvimine lisab värvikihile paksust, mistõttu suureneb värvikihi kaitsev mõju. Lõplik värvimine Aluspõhja viimase värvikihi kohta kasutatakse viimistlusvärvimise mõistet. Lõplikult valmis värvipinda võidakse veel lakkida. Värvimise tööetapid: Uus pind Varem värvitud pind Metallpind Eeltöötlus Eeltöötlus Eeltöötlus Oksakohtade lakkimine Kaapimine Pritspuhastus Põhjatöötlus Põhjatöötlus (kruntimine) Kittimine Kittimine Kittimine Põhjatöötlus (kruntimine) Pahteldamine ja Pahteldamine ja Vahevärvimine vahevärvimine vahevärvimine
Arvuta välja värvitava pinna suurus, et teada saada vajalik värvikogus. Kaitse põrand kattekile või ehituspapiga. 16. Seinte värvimine(sisetingimustes) Pind tuleb puhastada mustusest. Värvitakse ülevalt alla-alt ülesse, kui värvirull "tühjaks" saab siis tehakse see uuesti värviga kokku, jäätakse ca 5cm vahet ja värvitakse uuesti teise värvi peale. Kaitse põrand kattekile või ehituspapiga. 17. Metallpindade värvimine Puhasta must metallpind õlist ja rasvast puhastusvahendiga toote kasutusjuhendi järgi. Eemalda pinnalt rooste ja tsinkpindadelt valge rooste liivapaberi, terasharja või liivapritsiga. Alumiinumpind ja uus tsinkpind karesta enne värvimist liivapaberiga. Eemalda pinnalt lahtised osakesed ja lihvimistolm. 18. Mineraalpindade värvimine välistingimustes Määrdunud pind puhastada soovitavalt kuivalt harjaga. Tugevasti seotud mustuse
Sooja ilmaga võib töö ajaks aknad avada, kuid vältida tuleb liigset tuuletõmbust. Metallpindade värvimine Vajalikud töövahendid: tolmuhari ja -lapp pinna puhastamiseks, kattekile või ehituspapp töökoha ümbruse kaitseks, kaabits ja terashari vana värvi ning rooste eemaldamiseks, liivapaber, isikukaitsevahendid, maalriteip, värvipurgiavaja, värvisegamispulk, pintslid, värvirull, värvivann. Kontrollida värvitavate pindade seisukorda. Puhastada metallpind puhastusvahendiga rasvainetest. Varem värvitud pindadelt tuleb eemaldada lahtine värv ja rooste kasutades terasharja või lihvi. Puhastusainete kasutamise järgselt loputada pinda hoolikalt veega ning kuivatada korralikult. Eemaldada vana lahtine värvikiht ja rooste kaabitsaga ning pind lihvida nakke parandamiseks ühtlaselt matiks. Peale lihvimist eemaldada lihvimistolm ja lahtised osakesed, mis nõrgendavad värvikile naket.
t sulamile kuumuspüsivust tõstvate komponentide lisamine, 2) kuumuspüsivate kaitsepinnete moodustamine metallpindadele ja 3) kaitsvate gaasi keskkondade loomine, mida põhiliselt kasutatakse metallide kuumtöötlusel. Kuumpüsivad pinded jagunevad metalseteks ja mittemetalseteks. Metalsete pinnetena kasutatakse metalle või nende sulameid, mittemetalsetena eelkõige keraamilisi pindeid. Kuumpüsivad metallpinded saadakse peamiselt termokeemilise töötlemise teel, kus kaetakse metallpind alumiiniumi, kroomi või räniga. Korrosiooniõrje tagavad terase pinnale tekkinud oksiidid ja spinellid. Elekrokeemiline korrosioon Üle 80% korrosioonikahjustustest on elektrokeemilise iseloomuga. Seda põhjustab metallide termodünaamilise püsivuse puudumine meid ümbritsevas keskkonnas. Terase korrosioon niiskes keskkonnas on elekrokeemiline protsess, kus terase põhikomponent raud on anoodiks, katoodiks aga on tekkinud korrosioonigalvaanelemendis
aeglustuda, ja martensiidi tekkimise piirkonnas 200 300 0C on eriti kasulik aeglane jahutus selleks, et olulistele struktuuri sisepingetele ei lisaks veel termilised pinged kiire jahutuse tulemusena. Ideaalne jahutuskõver on toodud joonisel. Kõige sagedamini jahutuskeskkonnaks kasutatakse vesi, selle jahutusmehanism seisneb järgmises. Esimesel vee ja kuuma (800 900 0C) metalli kontaktil viimase pinna ümber moodustub veeauru kile, mis isoleerib metallpind otsesest kontaktist veega, metall jahtub veeaurus aeglasem, kui vees (piirkond 1). Metallpinda jahtumisel teatud piirini aurukile (aurusärk) katkestub ja algab otsene kontakt vee ja metallpinda vahel, vesi keeb ja intensiivselt jahutab metalli (piirkond 2). Kui metallpinda temperatuur langeb alla 100 0C jahutuskiirus jälle aeglustub, sest vees tekib konvektiivne soojusvahetus, mis eemaldab soojust palju aeglasem, kui vee keemisel (piirkond 3)
annaabi.ee 
