Arseenorgaanilist ühendit roxarsone kasutatakse laialt linnukasvatuses toiduna Lindude sõnniku kaudu lähevad juba ohtlikumad arseeni ühendid ringlusesse Fofororgaanilisi ühendeid kasutatakse herbitsiididena 5. Silikoonid LEVI VÄLIKESKKONNAS Jaguneb abiootiliseks ja biootiliseks 1. Abiootiline levik Füüsikaline liikumine läbi õhu, vee, pinnase Prügilatest ning reoveesetetest on leitud väga erinevaid lenduvaid metallorgaanilisi ühendeid Mitmeid tina ja plii alküülühendeid on leitud atmosfäärist Metallorgaanilisi kloriide on leitud merevee kohalt LEVI VÄLIKESKKONNAS LEVI VÄLIKESKKONNAS Elavhõbeda tsükkel keskkonnas LEVI VÄLISKESKKONNAS 2. Biootiline levik Levib väga erinevate organismide abil Toimub biomagni fikatsioon ehk bioloogiline kuhjumine TOKSILISUS Metallide lenduvad orgaanilised ühendid palju mürgisemad, kui anorgaanilised ühendid
Koensüüm Q vabade radikaalide kõrvaldaja ( NB! Hingamisahelas) Muu: Glutatioon (GSH) Kusihape Fe2+ siduja, O2· kõrvaldaja Tsitraat raua ja vase-ioonide siduja Lazaroidid sünt steroidid raua sidumiseks SOD jäljendajad - , O2· kõrvaldajad (Ensüümi ei saa ravimina kasutada, sest ta on rakumembraanile läbimatu, selle asemele on sünteesitud vaske sisaldavaid metallorgaanilisi komleksühendeid.) NB! Vitamiinide kasutamine lisaainetena: tokoferoolid ja karoteen rasvades, askorbaadid koos nitritetega lihatoodetes, askorbaat pidurdab nitrosoamiinide teket Vitamiin P bioflavanoidid, taimsed fenoolid kui kaitse mikroorg., seenhaiguste vastu. Vitamiin E söötmine sigadele või veistele (~20 korda üle normi) parandab nende liha kvaliteeti: värvust ja lipiidide stabiilsust. · E takistab Mb ja/või oksü-Mb oksüdeerumist metmüoglobiiniks värvuse stabiilsus
Turvastunud leet-gleimullad on liigniisked ning metsakõduga turvastunud (10–30 cm), lähevad üle leede- ja gleistunud leedemuldadelt leede-gleimuldadeks ning need omakorda rabamuldadeks. Need mullad on Eesti happelisimad ning kõigi nende profiili iseloomustab nõrgkivi. Nõrgkivi on tekkinud põhjaveest tõusva kapillaarvöötme piirile ning takistab puujuurte sügavamale tungimist. Sealt võib siseneda põhjavette nii leetumisel tekkinud sadenemata metallorgaanilisi ühendeid kui ka õhust või inimtegevusest pärinevaid aineid. Põhjavesi ei ole gleistunud leede-, leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldade alal peaaegu üldse kaitstud. Liivadel olevad leetunud gleimullad (Lääne- ja Vahe-Eestis, Hiiumaal, Peipsi ääres ja mujal) erinevad leede-glei- ja turvastunud leet-gleimuldadest ainult huumushorisondi olemasolu poolest. Keemilised saasteained satuvad hõlpsasti põhjavette. Mõnevõrra paremad on
annaabi.ee 
