MEHAANIKA TEADUSKOND Materjalitehnika instituut Materjalitehnika MTM0070 Materjalitehnika TUGEVUS- SITKUSNÄITAJAD Praktikum nr 3. Juhendaja: dotsent Mart Saarna Tallinn TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks oli: · Leida materjalide tugevus, tutvuda materjalide katsetamisega tõmbele, analüüsida tõmbediagrammi ning leida tõmbeteimil määratavad omadused. · Tutvuda metallmaterjalide katsetamisega löökpaindele TÖÖ KÄIK Ülesanneteks oli erinevatest materjalidest tehtud teimikuid katsetada tõmbele. Seejärel mõõta teimikute mõõtmed enne ja pärast katseid ning leida vajalikud suurused nende abil. Samuti tuli analüüsida graafikut saamaks vajalikud andmed. Mõõtsime teimikute algandmed, ehk teimikute mõõtmed enne, kui hakkasime neid tõmbama. Mõõtsime teimiku keskkohast laiuse ning arvutasime algristlõike pindala. Samuti leidsime
ehitustehnikas vähe kasutamis. Terased Terase tootmisel on lähtematerjalideks toormalm või vanaraud. Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikult lisandid kõrvaldatakse võimalikult täieikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodis on martään-, konverter-, bessmer- ja elektersulatuse meetod. Metallmaterjalide tootmine Metallitoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmiselt järgmisi meetoteid: · Valamisega valmistatakse peaaegu kõike maltooteid, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt); · Kuumalt valtsimisega töödeltakse plastsemaid metalle (teras, alimiinium, vask), suurem osa ehitusteraste valmistamiseks valtsimise teel;
Materjalitehnika Instituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperuhm: Kaitstud: Töö nr: 1 OT allkiri Metallide mehaanilised omadused Töö eesmärk: Tutvudametallmaterjalide Töövahendid: Brinelli,Rockwelli ja katsetamisega tõmbele,löökpaindele.Tutvuda Vickersi masin.Löökpendel.Teimid. metallmaterjalide kõvaduse määramismeetoditega. Tõmbeteim Materjalide põhilised mehaanilise tugevuse näitajad tõmbel määratakse katselisel teel koostatud toimiva jõu ja absoluutse pikenemise ja pinge ning suhtleise pikenemise vahelise diagrammi põhjal.Määratakse järgmised tugevus-ja plastsusnäitajad: Tugevusnäitajad: Tõmbetugevus Rm-maksimaaljõule F m vastav pinge. Voolavuspiir ReH(ülemine)ja ReL(alumine) ReH-pinge väärtus,mille saavutamisel esmakordselt täheldatakse jõu vähenemist,
Tugev. Väikse korrosioonikindlusega. Vananev metall (aja jooksul tugevus suureneb, kuid sitkus langeb) VASK JA TEMA SULAMID · Pehme metall. · Ilmastikukindel · Väikse elektritakistusega · Tehakse: elektrijuhtmeid, plekki Sulamiteks messing (vase ja tsingi sulam) ja pronks (vase ja inglistina sulam). Sulamid tunduvalt tugevamad kui puhas vask. Kasutatakse torude, kraanide, veniilide jne valmistamisel. METALLMATERJALIDE VORMIMINE · Valamine - peaaegu kõik malmtooted · Kuumalt valtsimine - plastsemate metallide töötlemiseks · Tõmbamine - plastsemate metallide töötlemiseks (traat jms peen materjal) · Sepistamine - kasutatakse keeruka kujuga detailide tegemiseks · Lõiketöötlus - toorikule lõpliku kuju andmine METALLIDEST EHITUSMATERJALID Valtsmetalltooted · Ümarteras · Plekk · Võrdkülgne nurkteras
............ 41 4. Metallmaterjalid ............. 46 4.1. Üldmõisteid metallist ............. 46 4.2. Malmid ............. 46 4.3. Terased ............. 47 4.4. Alumiinium ja tema sulamid ............. 48 4.5. Vask ja tema sulamid ............. 49 4.6. Metallmaterjalide tootmine ............. 49 2 4.7. Metallidest ehitusmaterjalid ............. 50 4.8. Metallide korrosioon ja korrosioonikaitse ............. 54 5. Looduskivimaterjalid ............. 57 5.1. Üldmõisteid ............. 57 5.2. Tardkivimid ............. 57 5.3
Vasest tehakse veel plekki, mis katukattena on väga püsiv (kattub roheka oksiidikihiga). Vase sulamitest on peamised messing ja pronks. Messing on vase ja tsingi sulam (tsingi sisaldus ca 40%). Pronks on vase ja inglistina sulam (tina 10...20%), harvem on ta vase ja alumiiniumi sulam. Vase sulamid on puhtast vasest tunduvalt tugevamad. Vaske ja tema sulameid kasutatakse veel torude, kraanide, ventiilide, käepidemete jne. valmistamisel. METALLMATERJALIDE TOOTMINE Metalltoodete valmistamisel kasutatakse peamiselt järgmisi meetodeid: · valamisega valmistatakse peaaegu kõik malmtooted, samuti kasutatakse valamist paljude teiste metallide puhul (teras, pronks, alumiinium jt); · kuumalt valtsimisega töödeldakse plastsemaid metalle (teras, alumiinium, vask), suurem osa ehitusterastest valmistatakse valtsimise teel; 23
annaabi.ee 
