rakendub seadmete kaitseaparatuur või lakkavad seadmed üldse töötamast. Maandusvarras · On paraleelselt ühendatud metallist konstruktsioon, mis paikneb maas hoone lähedal. Teine nimetus on tehismaandus. Konstruktsiooniga võivad olla nii elektroodid kui ka metallvõrk. Tehismaanduse eesmärk on tagada elektrivarustusele potentsiaal 0 volti. Kaitsemaandamine · Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et on korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Kaitsmed · Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega.
võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis, suureneb voolutugevus selles järsult. Katisme ülesandeks on katkestada elektrivool, kui vooluringis tekib lühis. Kaitse paigaldatakse elektrivõrgus faasijuhtmesse. Sulavkaitse on kergesti sulavast materjalist juht, mis on arvestatud teatud kindlale maksimaalsele voolutugevusele. Inimene võib saada elektrilöögi, kui on üheaegselt kokkupuutes faasijuhtme ja nulljuhtmega või faasijuhtme ja Maaga. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitsemaandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmelt saadava võimalik elektrilöögi eest.
Kaitsmed paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Kaitsmeid on mitut liiki. Kõige levinumad on sulavkaitsmed, mille põhiosaks on kergesti sulatatav traat, mis asub portselanist korgis ning ühendab korgi keermestatud osa põhjakontaktiga. Uutes elamutes on korkkaitsmed asendatud kaitselülititega. Kaitselülitid on täiuslikumad kui korkkaitsmed. Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abli elektrikilbis oleva maanduslatiga. Elektriseadme korpus kaitse maandatakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimesi rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. Koostas: Tartu 2008
Laengu, voolutugevuse või pinge perioodilisi muutusi elektriahelas Nimeta elektromagnetvõnkumiste liigid ja iseloomusta neid EL.MAG. VABAVÕNKUMISED võnkeamplituud väheneb, sumbuv võnkumine, energiat ei täiendata EL. MAG. SUNDVÕNKUMISED võnkeamplituud ei muutu, sumbumatu võnkumine, energiat antakse juurde, vahelduvvoolu genetraator ja võnkering Miks peab metallkorpusega elektriseadmeid maandama? Et faasijuhtme vigastused poleks eluohtlikud ning faasijuhtme ja metallkorpuse vahel võib tekkida lühis Mida nimetatakse vahelduvvooluks? Elektrivoolu, mille korral voolutugevus ja suund perioodiliselt muutuvad. Muutuvad ka pinge ja elektromotoorjõud Millise sagedusega vahelduvvoolu meil kasutatakse? Sagedusega 50Hz 50 võnget sekundis Millest koosneb lihtsaim võnkering? Milleks teda kasutatakse? Koosenab kondensaatorist ja induktiivpoolist, kasutatakse vabade elektromagnetvõnkumiste tekitamiseks Mis on elektromagnetlaine
Hõõgniit asub klaaskolvis, milles pole õhku vaid on gaas. Hõõgniit kuumeneb elektrivoolu toimel (kuni 3000 kraadini) ja saavutab valge hõõguse, mis valgustab. 4.Faasijuhe;nulljuhe Elektrivõrgu maandamata juhet nim. faasijuhtmeks ja maandatud juhet nulljuhtmeks. Pinge nulljuhtme ja maa vahel puudub Pinge faasijuhtme ja maa vahel on 220 volti 5.Miks kasutatakse ja mis põhimõttel töötab kaitsemaandamine? Kaitsemaandamine on elektriseadme metallkorpuse ühendamine kaitsejuhtme abil elektrikilbis oleva maanduslatiga. Seda tehakse selleks, et korpuse pingestumisel hakkaks tööle kaitse. Nii kaitstakse inimest rikkis elektriseadmetelt saadava võimaliku elektrilöögi eest. 6.Mis on lühis ja miks see ohtlik on? Lühiseks nim. vooluringi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on tavalise takistusega võrreldes väga väike. Kui vooluringis on lühis suureneb voolutugevus selles järsult ja on inimesele ohtlik 7
tööd. Kui katalüsaator hoiab heitgaasid puhtana, siis tagumise - anduri signaal on püsiv, umbes 0,4...0,5V. Kui aga katalüsaator enam ei toimi, siis esimese ja tagumise anduri signaalid on peaaegu ühesugused ja muutuvad piirides 0...1V. 5 - anduritel võib olla kas 1, 2,3 või 4 ühendusjuhet: Ühejuhtmelistel anduritel on ainult signaali juhe, massiühendus saadakse metallkorpuse kaudu. Kahejuhtmelistel anduritel on üks signaali- ja teine massijuhe. Kolmejuhtmelistel anduritel on kaks juhet anduri kütteks ja üks juhe on signaalijuhtmeks. Massiühendus on läbi korpuse. Neljajuhtmelisel anduril on kaks küttejuhet ja kaks signaalijuhet, millest üks on massiühendus. Kaasajal massiühendust läbi korpuse eriti ei kasutata, kuna pinged on väikesed ja väikseimgi oksiidi- või mustusekiht keermesliite vahel häirib anduri tööd. 2.6.4.Heitgaasi tagastus (EGR)
460mV. Kõrvalekalded sellest viitavad kas küttesegu koostise, süüteseadme- te, katalüsaatori või heitgaasi torustiku riketele. λ- anduritel võib olla kas 1, 2,3 või 4 ühendusjuhet: Ühejuhtmelistel anduritel on ainult signaali juhe, massiühendus saadakse metallkorpuse kaudu. Kahejuhtmelistel anduritel on üks signaali- ja teine massijuhe. Kolmejuhtmelistel anduritel on kaks juhet anduri kütteks ja üks juhe on signaalijuhtmeks. Massiühendus on läbi korpuse. Neljajuhtmelisel anduril on kaks küttejuhet ja kaks signaalijuhet, millest üks on massiühendus. Kaasajal massiühendust läbi korpuse eriti ei kasutata, kuna pinged on väikesed ja väikseimgi oksiidi- või mustusekiht keermesliite vahel häirib anduri tööd.
teine on katalüsaatori taga. Tagumise anduri ülesandeks on kontrollida katalüsaatori tööd. Kui katalüsaator hoiab heitgaasid puhtana, siis tagumise - anduri signaal on püsiv, umbes 0,4...0,5V. Kui aga katalüsaator enam ei toimi, siis esimese ja tagumise anduri signaalid on peaaegu ühesugused ja muutuvad piirides 0...1V. · - anduritel võib olla kas 1, 2,3 või 4 ühendusjuhet: · Ühejuhtmelistel anduritel on ainult signaali juhe, massiühendus saadakse metallkorpuse kaudu. · Kahejuhtmelistel anduritel on üks signaali- ja teine massijuhe. · Kolmejuhtmelistel anduritel on kaks juhet anduri kütteks ja üks juhe on signaalijuhtmeks. Massiühendus on läbi korpuse. · Neljajuhtmelisel anduril on kaks küttejuhet ja kaks signaalijuhet, millest üks on massiühendus. · Kaasajal massiühendust läbi korpuse eriti ei kasutata, kuna pinged on väikesed ja väikseimgi oksiidi- või mustusekiht keermesliite vahel häirib anduri tööd. 2.6.4
vedrutaldriku allasurumisega reguleerpoldi abil. Poldi asend fikseeritakse mutriga. Klappi on võimalik avada ka käsitsi üleval oleva hoova abil. Veeseisunäitajaid on kahte tüüpi: nivooklaasid ja elektroodnivoo andurid. Nivooklaasid on katla ülemises osas (2tk), mõlemas otsas kraanid, mis tuleb enne mõõtmist avada. Enne seda aga tuleb teostada klaaside läbipuhe. Trossülekandega on viidud teisele poole katelt nivooklaaside kraanide avariisulgemise käepide. Metallkorpuse sees on kaks nivooklaasi, ülemine ja alumine. Klaasidele on märgitud järgmised tasemed: alumine ja ülemine kriitiline piir (katla avariistop), alumine nivoo, keskele kaks normaalnivoopiiri (ülemine ja alumine). Manomeetrid on tavalised bourdoni toruga manomeetrid, täidetud vedelikuga. Katla põletis on kaks fotoelementi, üks neist on kahe erineva termoplastist juhtmega andur (mõeldud kollase leegi jaoks), teine seleeni fotoelemendiga andur (mõeldud
annaabi.ee 
