-See oli tavalistlt 3-8 meetrise läbimõõduga ring ja selle keskel laotud põhja-lõuna suunaline kirst,kuhu sängitati surnu. -Ehitati ka mõned laevkalmed-ümbritsevad kivid olid paigutatud laevakujuliselt.Kaks tuntumat Saaremaal Sõrve poolsaarel. -Kivikirstkalmetega üheaegselt levisid Eestis ühed mõistatuslikumad muistised-väikeselohulised kultusekivid,rändrahnud mille peal olid süvendid. Põllunduse eduasammud. - Varem kõplapõllundus väikestel maalappidel; metallkirved aletamine (mets raiuti maha, põletati, tuhk väetiseks, kündi polnud vaja; alemaa viljakus mõne aasta järel langes lasti mets peale kasvada) -Neil aladel kus mullakiht oli õhuke,kasvas mets aeglaselt. -Hakkas levima söödiviljelus(mõnda aega haritud maa jäeti sööti, kasutati karjamaana, peagni hariti uuesti üles) -Põldude rajamine muutis elanikud paiksemaks.Eluasemed püstitati sageli maade lähedusse. Tõususajand.
Iseloomulik on õhuke asulakohtade kultuurkiht, millest on oletatud, et tegu oli suhteliselt liikuvate kogukondadega. Esemetest olid ühisjooneks kivist venekujulised kirved, millest paljudel oli esiküljel terast kannani pikuti sisselihvitud soon või kaks paralleelset soont nende vahele jääva harjaga. Need jäljendavad kivis kahe poolega vormis valatud vask või pronkskirve õmblust. Sellest tulenevalt arvatakse, et kivist venekirveste eeskujuks olid lõunapoolsete alade metallkirved. Nöörkeraamika kõige iseloomulikum nõutüüp oli lameda põhjaga S-kujulise profiiliga väike anum. Peamise ilustuse moodustas sellel ümber kaelaosa kulgevad horisontaalsed nöörijäljed ja kuuseoksamustrina paigutatud joonekesed. Kultuurikandjad on peetud nomaadideks, kellele oli vajalik uus põllumaa. Koduloomade luid on nöörkeraamikute asulakohtadest leitud suhteliselt vähe, kuid neid siiski on. Veelgi vähem on märke põlluharimisest asulakohad on teada
Seda on nimetatud ka sõjakirveste kultuuriks (valmistati suuri ilusaid ja lihvitud kirveid), venekirve kultuuriks (vene paadi moodi). Savinõusid kaunistati nööri vajutamisega, venekirvestel on tehtud rant. Tegijad olid võib-olla kokku puutunud metallkirvestega, mida valati ja jäi valurant. Kuna nad ise ei oskanud metallist teha, siis tegid nad kivist kirvele randi. Võib-olla nad mõtlesid, et just väline kuju on tähtis. Metallkirved olid väga head ja nemad tahtsid ju ka häid kirveid. Teatakse asulapaikasid, aga seal on väga õhuke kultuurkiht. Rohkem teatakse seda kultuuri matusepaikade järgi. Matusepaigad on asulast kaugemal. Seal on juba põnevamaid asju, sest seal tehti põnevusi. Laibad pandi hauda külili ja känkras, nagu oleks magamispoosis. Võib-olla olid nad ka kinni seotud, või olid mässitud nahkadesse ja kinni seotud. Kammkeraamikas oli surnusse suhtumine soosiv, arvati, et kui ta maeti