Löökpillid Eestis üsna tagasihoidlikult esindatud pillirühm. Põhiliselt kindlaotstarbelised instrumendid. Lokulaud kujutab endast kahe posti vahele kinnitatud põikpuu küljes rippuvat kuusepuust lauda, mida lüüakse kahe tammest või kasest vasaraga. Kasutati signaalinstrumendina. Käristi, tirinuiad ja krapid olid mõeldud metsloomade eemalehoidmiseks karjast Heliraud - metallvõru või triangel, mida löödi metallkepikesega. pingipill heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust, otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades umba ehk jauram - vibukujuline instrument, mille külge on kinnitatud metall litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Puuben ühelt poolt kaetud nahaga, venemaise päritoluga trumm. Parmupill - Pill koosneb raud- või vaskraamist, mille külge on kinnitatud metallist keeleke. Mängija
koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest. Puhtpraktiline väärtus oli karjaste ja öösiti metsas tööloomi - härgi ja hobuseid söötvate õitsiliste ehk õitsikarjuste käristitel ja tirinuiadel, millega hirmutati metsakiskjaid ning puust või plekist krappidel (karjakell). Käristit kasutati ka mõisa ajujahtidel. Pillina on mõnevõrra kasutatud helirauda, mis kujutab endast metallvõru või trianglit, mida löödi metallkepikesega. Rütmipillid on samuti pingipill - heli saadi tuhaga üle raputatud puupuitalust (pinki, põrandat, uksepakku) otsast lõhestatud kepiga hõõrudes ja koputades, ning umba ehk jauram, mis kujutab endast vibukujulist instrumenti. Selle külge on kinnitatud metall-litrid. Takti löömisel vastu põrandat litrid kõlisevad. Vähesel määral on kasutatud ka trumme. Näiteks Setomaal oli kasutusel väike ühelt poolt nahaga kaetud trumm ehk puuben, mis on venemaise päritoluga.
Lokulauda kasutati signaalpillina, mille kaugele kõlava heliga kutsuti töölisi koju ja rahvast kokku, teatati õnnetusjuhtumitest (tulekahju), aeti karja kokku. Et lokku löödi paljudes peredes ja mitmesugustel puhkudel, taoti vahetegemiseks eri rütme. Lokulauad olid enamasti mõisates, kuid ka suuremates taludes. Heliraud (tagiraud) kujutab metallvõru või trianglit, mida lüüakse metallkepikesega. Pingipill (tuhkapill) koosneb veidi krobelisest puitalusest (põrand, uksepakk, pink, tühi õllevaat) ja lõhestatud otsaga kepist või luuavarrest. Viimasega kraabitakse tuhaga üleriputatud puitalust (pingil istudes hõõruti kepiga kasetohuga kaetud õnarust). Pingipilli mängiti enamasti naljapillina teiste pillide saateks või pulmaorkestris. Jauram (loogapill, umba, sokuloku) kujutab traadi abil looka painutatud keppi, mille küljes on kelluke. Traadi sisse pannakse plekk-kettaid.
annaabi.ee 
