Grafiit: hallikasmust; läbipaistmatu; katsudes tundub rasvane; väga pehme; sulamistemperatuur 3700C; juhib elektrivoolu; juhib soojust teemantist halvemini. Struktuur: on kihilise ehitusega; süsiniku aaromid –asuvad kihtides, paiknevad kihtides korrapäraste kuusnurkadena; kihtide vahel mõjuvad nõrgad molekulide vahelised jõud; grafiidis on vabad elektronid mis põhjustavad elektrijuhitavuse. Kasutamine: valmistatakase: elektroode, kontakte, metallise sulatustiigleid, pliiatsisüdamikke. Süsiniku allotroobid: allotroopia-nähtus kus üks ja sama keemiline element moodustab mitu erinevat lihtainet. ; Süsiniku peamised allotroobid on: teemat ja grafiit Süsi: tekib orgaaniliste ainete mittetäielikul moel. Koosneb peamiselt peeneteralisest grafiidist ja võib sisaldada erinevaid lisandeid. Ei ole süsiniku allotroop. Süsiniku allotroopidega võrreldes keemiliselt aktiivne. Ei lahustu lahustes. Ei reageeri
naatriumatsetaati, loksutasin kuni takhed ained lahustusid. Kuumutasin mõlemat segu u. 40min vesivannis. Seejärel asetasin katseklaasid jää sisse jahtuma. Katseklaasidesse moodustusid kollased kristallid (ka lahus ise oli kollakas). Vaatlesin tekkinud osasoone mikroskoobi all. Järeldused: Vaadeldud osasoonide struktuurid olid järgmised: Glükoosi osasoonid Arabinoosi osasoonid 1.2.3 Hõbepeegli reaktsioon Taandavate suhkrute molemulis olev aldehüülrühm taandab mitmete metallise soolasid. Amoniakaalsest hõbenitraadi lahusest sadestub metalliline hõbe katseklaasi pinnale, moodustades nö ,,hõbepeegli". Tolleni reaktiivis on aktiivseks komponendiks MgNO3 ja NH4 põhjal tekkiv diamiinhõbe(I). Töö käik: Pestud ja kuiva katseklaasi valasin 1ml AgNO3 lahust, lisasin 0,5 ml konts NH4OH lahust ja loksutasin. Siis lisasin u. 1ml glükoosi lahust, loksutasin segu ja kuumutasin vesivannis. Mul ei tulnud positiivset reaktsiooni (hõbe ei sadestunud katseklaasi seintele).
b) pingereas H-st paremal olevad metallid ei reageeri lahjendatud hapetega ( v.a H2SO4 ja HNO3 puhul) 3. Reageerimine soolade lahustega: Metall reageerib vees lahustuva soolaga, kui ta on aktiivsem, kui soola koostises olev metall ---> sool ja metall. Fe + CuSO4 ---> FeSO4 + Cu IA ja IIA(alates Ca) ei asenda soola koostises vähem aktiivseid metalle vaid reageerivad veega ja tekkinud leelis võib reageerida soolaga( kui tekib sade) 4. Reageerimine mittemetallidega Peaaegu kõik metallise reageerivad mittemetallidega. 2K + Cl2 ---> 2KCl Metallide saamine. 1. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) 2. Metalli redutseerimine maagist 2) Koksiga Fe2O3 + 3CO ---> 2Fe + 3CO2 b) Vesinikuga Puhaste metallide tootmisel. CuO + H2 ---> Cu + H2O c) Alumiiniumiga rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al ---> 2Cr + Al2O3 d)Elektrivooluga aktiivsemate metallide tootmisel. 2Al2O3 elektrolüüs--> 4Al + 3O2 NaCl keedusool Na2CO3 Pesusooda
· Takistavad mustuse tagasisadenemist. Vee omadused: · Hea lahusti ioonilistele ja polaarsetele ühenditele, tingitud vesiniksidemetest · Kõrge soojusmahtuvus, vee molekulide vahel · Tahkes olekus tihedus väiksem kui vedelas, · Keemis- ja sulamistemperatuur oluliselt kõrgemad kui sarnastel ühenditel, · Keemiliselt aktiivne ühend reageerib paljude metallise, mittemetallide, soolade ja oksiididega, · Vähedissotsieeruva ühendina paljude ioonvahetusreaktsioonide saaduseks. Looduslik vesi suspensioon vesilahustes ehk tahkete osakestega vesilahus. Peamised koostisosad: HO, Ca², Mg², Fe³, Na, K, HCO, Cl-, SO², H, OH, tahked peendisperssed ained (muda, savi) ja mikroorganismid. Põhjavesi: Mg², Na, K, HO, Cl-, SO², H, OH, HCO, Fe². Katlakivi tekkereaktsioonid: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 ; Mg(HCO3)2 Mg(OH)2 + 2CO2
annaabi.ee 
