-Reageerib metallidega S + Fe = FeS 3.Missugused on vee tähtsamad ftiusikalised ja keemilised omadused? Keemiliste omaduste isloomustamiseks kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid. Füüsikalised omadused: -Maal võib vesi olla kolmes agregaatolekus vedelas-vesi tahkes-jää gaasilises-aur Keemilised omadused -Reageerib metallidega: toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 kõrgemal temperatuuril veeauruga -Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid(leelised): Na2O + H2O = 2NaOH -Mittemetallioksiididega reageerimisel saadakse happeid 4.Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid järgmiste üleminekute kohta. FeS --> SO2 --> SO3 --> H2SO4 --> K2SO4--> BaSO4 1) FeS + O2 = SO2 + Fe 2) 2SO2 + O2 = 2SO3 3) SO3 + H2O = H2 SO4 + H2 4) H2SO4 + 2K = K2SO4 + H2 5) Ba(NO3) + K2SO4 = BaSO4 + 2KNO3 Kirjutage (ja tasakaalustage) reaktsioonivõrrandid.
Teemant: värvitu, lõhnatu, lahustumatu, halb elektrijuht, hea soojusjuht, kõige kõvem looduslik mineraal, sulamistemperatuur üle 4000kraadi Grafiit: hallikas-must, lõhnatu, poleeritav, rasvase pinnaga, sulamistemperatuur 3750kraadi, elektri pooljuht, halb soojusjuht, kihilise ehitusega Fullereen: C60 molekulaarteisend, must pulber mis leiti tahmas, ei juhi elektrit. Keemilised omadused: *Põleb C+O2 > CO2 süsihappegaas 2C+O2 > 2CO vingugaas *Reageerib metallioksiidiga CuO+C > Cu+CO *Reageerib vesinikuga C+2H2 > CH4 *H2O-aur C+H2O > CO+H2 Kasutamine: *Teemantit: ehtetööstuses ja tehnoloogias, lõiketeradel *Sütt: kütusena (kivisöe, koksina) *Grafiit: elektroodina, kirjutusvahendina *Aktiivsütt: söetablett=adsorbent, söefilter Adsorbent-seob pinnaga Absorbent-seob sisse CO ehk vingugaas ehk süsinikoksiid Füüsikalised omadused:Värvitu, lõhnatu, õhuga u. ühe raskusega, vees lahustumatu, mürgine
Eriti puhast hapnikku saadakse vee elektrolüüsil. 2H2O H2O + O2 11. Mis on allotroopia? Too ka mõni näide Nähtust, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena, nimetatakse allotroopiaks ja vastavaid lihtaineid allotroopideks eks allotroopseteks teisendiks. Näiteks hapniku allotroobid dihapnik ehk tavaline hapnik O2 ja trihapnik ehk osoon O3 12. Vee omadused. Reageerimine mittemetallioksiidiga, metallioksiidiga, aktiivse metalliga. Vee erilised omadused on tingitud tema molekulide suurest polaarsusest ja molekulidevahelistest vesiniksidemetest. Vesi on tavatingimustes vedelas olekus vaid vesiniksidemete suure osatähtsuse tõttu. 13. Iseloomusta a) osoon - Osoon ehk trihapnik (O3) on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist.Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas. Ta neelab punast valgust; samuti neelab ta ultraviolettkiirgust
Metaanhape ehk sipelghape füüsikalised omadused*värvitu *terava lõhnaga *vees lahustuv *toatemperatuuril vedelik *söövitav Etaanhape ehk äädikhape ehk CH3COOH füüsikalised omadused*värvitu * iseloomuliku lõhnaga *vees lahustuv *keemistemperatuur 103°C *söövitav *hapu maitsega *hüdroskoopne(vett imev) *poes müügil 30% või 70% lahused. 100% äädikas on jää-äädikas Karboksüülhapete keemilised omadused:*reageerib metallidega 2CH3COOH+2Na -> 2CH3COONa+H2 *reageerib metallioksiidiga 6CH3COOH+Al2O3 ->2(CH3OO)3Al +3H2O * reageerib alustega 2CH3COOH+Ca(OH)2->(CH3COO)2Ca+2H2O *reageerib nõrga happesoolaga CH3COOH + NaHCO3 (söögisooda)-> CH3COONa+H2O+CO2 Etaandihape ehk oblikhape HOOC-COOH *valge *tahke *vees lahustuv *sulamistemp. üle 180°C Suhkrud, süsivesikud ehk sahhariidid Glükoos ehk viinamarjasuhkur C6H12O6 Fruktoos ehk puuviljasuhkur C6H12O6 Sahharoos ehk peedisuhkur C12H22O11 Laktoos ehk piimasuhkur C12H22O11 Maltoos ehk linasesuhkur C12H22O11
Toidu ostmine, valmistamine ja säilitamine eeldab tarkust.Selleks teevad koostööd kõik lülid toiduahelas alates taime- ja loomakasvatajatest kuni töötlejate, müüate ja tarbijateni. Vee keemilised omadused Vesi on keemiliselt aktiivne aine, mis reageerib paljude ainetega juba toatemperatuuril. *Metallide reageerimine veega toimub vastavalt pingereale. Toatemperatuuril: 2K + 2H2O = 2KOH + H2 Kõrgemal temperatuuril veeauruga: 3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 *Metallioksiidiga reageerimisel tekivad hüdroksiidid (leelised): Na2O + H2O= 2NaOH *Mittemetallioksiidiga reageerimisel saadakse happeid: SO2 + H2O= H2SO3 * Vesi on neutraalne ühend, mis väga vähesel määral annab lahusesse H+ ja OH- ioone: H2O=H++OH- Et vastasnimeliste ioonide arv on võrdne, siis on puhtal veel pH=7. *Estrid ja rasvad hüdrolüüsuvad vee toimel (tekivad happed ja alkoholid): CH3COOC2H5 + H2O= CH3COOH+ C2H5OH Vee funktsioonid organismis Inimkeha massist moodustab vesi ligi 2/3
kõvem · Ebastabiilsed atomaarne ja diatomaarne C · Lisaks mitmed allotroobid, mille määratlemisel pole teadlased üksmeelele jõudnud Süsinik · Põleb hapnikus (täielikult ja mittetäielikult) C + O2 CO2; 2C + O2 CO · Reageerib vesinikuga (grafiit, süsi ~1200°C) C + 2H2 CH4 · Halogeenidega reageerimisel tekivad kiilühendid (halogeen tungib süsiniku aatomite vahele, grafiit pundub) CF, C4F, C8Cl · Koksi või söega reageerimisel metallioksiidiga reduseerib metalle välja Fe2O3 + 3C 2Fe + 3CO; CuO + C Cu + CO Süsinik · Grafiiti saadakse peamiselt loodusest · Grafeeni saadakse ,,grafiidi koorimisel" · Teemandit saadakse samuti loodusest, kuid toodetakse ka tehislikult kõrgtemperatuuridel (1200-3300°C) ja rõhkudel (kuni 4x1010 Pa) · Fullereene saadakse kõrgtemperatuuril grafiidist või süsinikurikastest süsviesinikest, nad esinevad ka põlemisel moodustuvas tahmas ja süsinikurikastes maavarades
Mn3O4 kujutab endast tegelikult ühendit Mn2MnO4 [dimangaan(II)mangaat(IV)]. MnO2 on tähtsaim oksiid, see on peaaegu musta värvusega kristalliline aine, mida saadakse Mn(NO3) 2 ettevaatlikul kuumutamisel. Toatemperatuuril ei reageeri MnO2 hapetega. Soojendamisel hapetega tekivad mangaan(II)soolad, esialgu moodustuvad reaktsioonil Mn4+ ioonid, need aga redutseeruvad kergesti, andes Mn2+ MnO2 + 4HCl MnCl2 + Cl2 + 2H2O (vaheühend MnCl4) MnO2 reageerib sulatamisel metallioksiidiga, moodustades manganitte e mangaate(IV). (MO*MnO2, MO*2MnO2, MO*3MNO2, MO*5MnO2, milles M on leelismuldmetall). MnO2 reageerimisel kontsentreeritud leeliste lahustega moodustub sinise värvusega lahus, milles on ioonide Mn3+ ja Mn5+ ekvimolekulaarne segu, sest neis tingimustes on Mn(IV)- ühendid termodünaamiliselt ebapüsivad. MnO2 rakendatakse keemialaboris katalüsaatorina näiteks KClO3 lagundamisreaktsioonil. Tehnikas lisatakse MnO2 klaasimassile lehtklaasi saamisel
Ultravioletikiirgus ei läbi tavalist klaasi. Tavaline klaas e float-klaas. Pindade ja äärte praod määravad tõmbetugevuse. Karastatud klaasi pindpinevuse survepingete tõttu tõmbetugevus suureneb. Lamineeritud klaas on kahest või enamast klaastahvlist kokkupandud element, mille tugevuse määrab üksiktahvli tugevus. Üksiktahvlite koostöö sõltub ühendusviisist koormamise kestusest ja temperatuurist. Selektiivklaas tavaline klaas on kaetud väikese emissioonilise metallioksiidiga. Selektiivklaas laseb päikese lühilainelise kiirguse läbi, ei kiirga ruumist tulevat pikalainelist soojuskiirgust edasi. Päikesekaitseklaas vähendab päikese soojusenergia mõju. Masstoneeritud klaas, mis on suure päikeseenergia neeldumisvõimega kuid madala peegeldusvõimega. Peegelduvad pinnakatted, klaasile on pürolüüsi kantud metallioksiidi koht. Klaasile on peale kleebitud värviline kile. Akna arvutuslik soojajuhtivus.
annaabi.ee 
