NaCl+H2O -> Na++ Cl- Kovalentne side on ühiste elektronpaaride abil tekkinud side. Esineb aatomite vahel molekulides (või kristallides) Mittepolaarne tekib ühe ja sama mittemetallilise elemenid aatomite vahel. Nt: O2 Polaarne tekib erinevate mittemetalliliste elementide aatomite vahel.(esineb mittemetallioksiidides, hapetes ja paljudes org ainetes) Nt: H20 Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine.(esineb akt metalli ja mittemetalli vahel, metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades) Na + ClNa+Cl- Metalliline side on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine(nt Fe, Al) Vesinikside on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahel, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H või N-H sidemeid. .(esineb alkoholides, amiinides, karboksüülhapetes, vees, estrites ) Vesinikside H20's kus O on - ja H on +
Füüsikalised omadused: 1. värvuseta 2. lõhnata 3. maitseta 4. kõige kergem 5. vees vähelahustuv, hästi lahustub pallaadiumis Keemilised omadused: 1. põleb õhus ja hapnikus veeauruks 2. vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel 3. tavatingimustes passiivne 4. reageerib metallioksiidides 5. kõrgel temperatuuril lagunevad vesiniku molekulid aatomiteks 6. kergelt süttiv 4 VESINIKU AVASTUS On arvatud, et vesinikku tundis juba Paracelsus, kuid see on vaieldav... Arvatavasti esimesena sai vesinikku Robert Boyle, kes 1671 kirjeldas rauapulbri toimel lahjendatud väävelhappele saadud "kergesti põlevat auru"...
loovutab 1 é b) metallidega oksiidid (aluseline) 0 0 2+ 2- 2. Ei reageeri metallidega: 2Cu + O 2 = CuO H 2 + Ca lihtained 2. Hapnikus põlevad paljud liitained, näiteks 3. H 2 reageerib vähem aktiivsete piiritus, maagaas, naftasaadused jne. metallioksiidides oleva hapnikuga. Teda saab nt. maagaas (metaan) CH 4 +2O 2 CO 2 + kasutada metallurgias. 2H 2 O CuO+ H 2 = Cu + H 2 O *tekib 2 oksiidi Elementide levik looduses a) 8 elementi moodustavad 99,8% maakoore massist, kõik ülejäänud elemendid aga vaid 0,2% Al, Fe, Ca, Na, Mg, K + O ja Si 6 metalli 2 mittemetalli b) Õhk 4 ~ 78% (~ ) on N 2 5
süsinikdioksiidis paiknevad polaarsed sidemed sirged ja molekul tervikuna on mittepolaarne. 2.4 Iooniline side Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja tiene liidab elektrone. Ioonilist sidet võib vaadelda kovalentse sideme piirjuhuna, kus ühine elektronipaar on täielikult ühe aatomi valduses (elektronegatiivsuste erinevus on suur=. Iooniline side esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. Ioonilise sidemega ained esinevad ioonkristallidena, näiteks Na+Cl-, K+OH-, Ca2+O2-. 2.5 Metalliline side Metallikristallis paiknevad metalliaatomid üksteisele nii lähedal, et nende väliselektronkihid osaliselt kattuvad. Seetõttu on väliskihtide elektronid võimelised liikuma ühe aatomi juurest teise juurde, muutudes ühisteks kõigie metalliaatomitele. Metalliaatomid muutuvad seega metalliioonideks. Metalliline side on negatiivsete
vahele. Esineb mittemetallides(lihtainena). Polaarne kovalentne side- tekib erinevate mittemetalliliste elementide aaotmite vahele. =MM+MM Osalaeng- iseloomustab elektrontiheduse nihkumist polaarsel sidemel. Negatiivse osalaengu omandab see aatom, mis tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole. Side on seda polaarsem, mida suurem on aatomite elektronegatiivsuste erinevus. Iooniline side- on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Esineb aktiivse metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. = M+MM Metalliline side- on negatiivsete suhteliselt vabade elektronide ja positiivsete metalliioonide vastastikune tõmbumine. (metall lihtainena). Vesinikside- on täiendav side, mis tekib selliste molekulide vahele, mis sisaldavad väga polaarseid F-H, O-H VÕI N-H sidemeid. Vesinikside on nõrgem kui kovalentne side, aga tugevam kui molekuli vahelisne side. Vesiniksideme teke põhjust ainete sulamis- ja keemistemperatuuri tõusu.
Negatiivse osalaengu omandab see aatom, kes tõmbab ühist elektronpaari rohkem enda poole. Teine aatom omandab positiivse osalaengu. Polaarne kovalentne side esineb mittemetallioksiidides, hapetes, orgaanilistes ainetes. Näiteks: Hd +-Cld - Hd +- Od -- Hd + 2.8.2 Iooniline side. Iooniline side on vastasmärgiliste ioonide tõmbumine. Ioonid tekivad, kui üks aatom loovutab ja teine liidab elektrone. Iooniline side esineb metalli ja mittemetalli vahel metallioksiidides, hüdroksiidides ja soolades. Näiteks: Na+Cl-, K+OH- , Ca+2O-2 2.8.3 Metalliline side. Metalli kristallis paiknevad metalliaatomid üksteisele niivõrd lähedal, et nende väliselektronkihid osaliselt kattuvad. Seetõttu on väliskihtide elektronid võimelised liikuma ühe aatomi juurest teise juurde. Selliseid elektrone nimetatakse vabadeks elektronideks. Metalliaatomid muutuvad seega metallioonideks. Metalliline side on negatiivsete vabade elektronide ja positiivsete metallioonide
annaabi.ee 
