survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine (tugevnemine). Kui kalestumine on saavutanud oma piiri, siis materjalil ei ole muud väljapääsu kui nihkuda edasi tekib laastu element. Protsess kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuur Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik voolav laast, mis keerdub spiraali. Habraste metallide lõikamisel ei
Pealeliikumine (tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse) Ettenihkumine (lõikuri lõikeserva liikumine Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. pidevuse) Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel Geomeetrilised karakteristikud: määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, Lõikesügavus habrastel (näiteks malm) need peaaegu puuduvad. Plastsete metallide lõikamisele on iseloomulik
materjali purunemist põhjustavaid nihkepingeid, mille tagajärjel materjal lahutatakse osadeks. 3) Teriklõikamisel laastueraldusega ehk teriklõiketöötlemisel eraldab terik jõu F toimel töödeldava materjali pinnakihi laastuna. Ortogonaallõikamine kirjeldab protsessi kahe aktiivjõu aüsteemis- normaaljõud laastule teriku esipinnal Fn ja laastu ning teriku esipinna vaheline hõõrdejõud Ft. Metalllaastu liigid: töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakoda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töötdeldav materjal kui ka lõiketingimused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, habrastel need praktiliselt puuduvad. Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide,
laastu kuju) Kinemaatilised karakteristikud: Pealeliikumine (tooriku pöörlemine, mis määrab laastueraldumise kiiruse) Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast Ettenihkumine (lõikuri lõikeserva liikumine ettenihke suunas, mis tagab lõikeprotsessi eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. pidevuse) Plastsete metallide lõikamisel on laastu tekkel Geomeetrilised karakteristikud: määrava tähtsusega plastsed deformatsioonid, Lõikesügavus
moodustab selle töömaht 45-60% nende valmistamise kogu töömahust. 28. Laastutekkeprotsess Plastse metalli lõikamisel eralduva laastu tekkeprotsess on lihtsustatult järgmine (joonis 18) Joonis 18. Kihilise laastu moodustumine Materjali nihkele lõikuri ees ja laastu tekkele eelneb lõigatava materjali elastne ja plastne survedeformatsioon, millega kaasneb materjali kalestumine. Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingimused. 23 29. Laastusoojuse sõltuvus V-st Lõiketöötlemisel muutub ligikaudu 98% kogu kulutatud mehaanilisest energiast soojuseks, mille tulemusena võib lõiketsoonis teriku ja laastu piirpinnas temperatuur tõusta üle 600°C. Ainult 2% energiat salvestab laastus
Kujumuute- e. Vormimisoperatsioonid, kus tasapinnlisele toorikule antakse plastseid deformatsioone kautades ruumiline vorm. 6. Lehtstantsimisel kasutatakse peamiselt mehaanilisi presse s.t mehaanilise ajamiga presse. Samuti kasutatakse hüdropresse ning stantsimise vasaraid. 7. Lõikamise põhiprotsessid on treimine, freesimine,puurimine, hööveldamine, kammlõikamine, hamba-lõikamine, lihvimine. 8. Metallilaastu liigid Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõikeprotsessi. See on omakorda seoses tekkiva laastu kujuga, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui ka lõiketingimused. Väikesel lõikekiirusel tekib elemendiline laast (laastu kihid on üksteisest eraldunud). Suurtel kiirustel, samuti plastsete metallide lõikamisel, laastu elemendid jäävad kokku, tekitades voolava laastu, mis keerdub spiraali. Habraste heterogeensete materjalide, näiteks malmi, lõikamisel ei teki üldse
(plasmakaarlõikamine). Algselt kasutati seda moo- kui nihkuda edasi tekib laastu element. Protsess dust nende metallide ja sulamite lõikamisel, mida ei kordub järk-järguliste nihetena tooriku pikkuses, mis saa gaaslõikamisega lõigata, kuid praegu raken- annab laastule kogu pikkuses kihilise struktuuri. datakse ka konstruktsioonteraste lõikamisel. Töötlemisel on oluline, et tekkiv metallilaast Pindamise eesmärk on kulumis- või korro- eemalduks kergesti lõikekohast ega segaks lõike- sioonikindlate pinnete saamine või metalltoodete protsessi. See on seotud tekkiva laastu kujuga, taastamine. Termopindamine hõlmab tehnoloogiaid, mida mõjutab nii töödeldav materjal kui lõiketingi- mille korral metalsed või mittemetalsed pindemater- mused. Plastsete metallide lõikamisel on laastu tek- jalid kantakse aluspinnale pihustamise teel
annaabi.ee 
