iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10 000- 100 000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. Ohmi seadus- mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R=l/S l- juhi pikkus S-ristlõikepindala -elektriline eritakistus 3. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi nim. elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid
tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10 000- 100 000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. Ohmi seadus- mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R=ƿl/S l-juhi pikkus S-ristlõikepindala ƿ-elektriline eritakistus 3. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi nim. elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised
ja voolu hetkväärtuste korrutis. tekkida senjettelektrilistes Praktilist huvi pakub ajas ainetes ka mehaanilise keskmistatudP(t) väärtus, mille mõjutamise teel. Seda nim. tähistame lihtsalt P. piesoelektriliseks efektiks. 2. P=0,5UmImcosφ. Voolu Ohmi seadus- mööda efektiivväärtus I=Im/2 Pinge homogeenset metallijuhti efektiivväärtus U=Um/2 kulgeva voolu tugevus (I) on Eelpool toodust võime võrdeline pingelanguga (U) kirjutada, et P=UIcosφ. juhil. I=U/R (A) R-juhi Võimsuse valemis cosφ nim. elektritakistus (oom) R=ƿl/S l- võimsusteguriks. 4. juhi pikkus, S-ristlõikepindala, Ülekandenähtused- ƿ-elektriline eritakistus. 3.
5. valguse prameetrid 1. 5.1 Senjettelektrikudon eri liiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10000-100000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. 2.Ohmi seadus-mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R= l/S l-juhi pikkus S- ristlõikepindala -elektriline eritakistus 3. 3.Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi nim. elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud,leelisakud*kütuse element 4. 4
Kondensaatori mahtuvus on laeng , mis tuleb viia kondensaatori ühelt juhilt teisele , et muuta nende potensiaalide vahet ühiku võrra. Plaatkondensaatori elektrimahtuvus on võrdeline dielektriku läbitavusega , plaadi pindalaga ja pöördvõrdeline plaatidevahelise kaugusega. (vt.ka lk.10 ). C = epsilon0 epsilonS / d Laetud juhi energia võrdub laadimisel tehtud tööga. dA = fii dq Kogu töö keha laadimisel laenguni q on A = fii q / 2 Alalisvool Ohmi seadus Ohmi seadus mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) Rjuhi elektritakistus(oom) R=l/S ljuhi pikkus Sristlõikepindala elektriline eritakistus Vooluallika kasutegur Elektriahel koosneb reeglina vooluallikast, ühendjuhtmetest ja tarbiast e. koormusest R0- sisetakistus R-koormuse takistus. Kui R=, siis U=E seega pinge on ahelast lahtiühendatud vooluallika klemmidel võrdne tema elektromotoorjõuga. Kasuliku võimsuse suhe vooluallika
– on eriliiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult välise elektivälja mõjuta. Seljettelektriku omadused võivd esineda ainult kristallilistel ainetel. Kristall jaguneb piirkondadeks, millised on ideaalselt polariseerunud. Neid piirkondi nim doomeniteks. Piesoelektriliseks efektiks nim mehaanilise mõjutamise teel senjettelektrilistes ainetes tekkinud polarisatsiooni. 2) Ohmi seadus. - millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala -juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ρ (A/mm) 3) Elektromagneetiline induktsioon. - Galvanomeetri ahelas tekivad voolu nim induktsioonvooluks.Selle põhjustaja on magnetvoo muutumine ajas.
Vooluallikas asub siseosas. Voolusuunaks loetakse pos laengute liikumise suunda (liiguvad tegelikult neg laengud).Voolu suund juhis ei muutu ajas- alalisvool. Elektrivoolu iseloomustatakse tugevusega. Voolutugevus on võrdne ajaühikus juhi ristlõiget läbiva laenuga. . 37. elektromotoorjõud-suurus,mis on võrdne pos ühiklaengu ümberpaigutamiseks tuleva kõrvaljõudude tööga (emj.)E. Ühik volt (V). 38. Ohmi seadus-mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U)juhil. -> R on juhi eritakistus; ühik -> l-juhi pikkus, S-juhi ristlõike pindala, -juhi elektriline eritakistus. Ohmi seadus diferentsiaal kuju 39. magnetväli vaakumis-Paigaseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata , see tekib koos liikuvate laengute e elektrivooluga.Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga (magnetiline jõud)
korrapäratult. Valgust, milles võnkumiste sihid on mingil viisil korrastunud nim polariseerituks. Kui valgusvektor võngub ainult ühes tasandis, siis nim valgust lineaarselt polariseerituks. V 1. Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 1)Ained milles on moodustunud doomenid ehk polaarsed molekulid 2)temp ja mehaaniliste mõjutuste tulemusena muutub potensiaalide vahe. (löök ) 2. Ohmi seadus-Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala - juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ (A/mm) R= 1-2+/I 3. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline
kõrvaljõudude tööga nim elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga, nim pingelaenguks ehk lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 5p.Ohmi seadus-Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala -juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ (A/mm) R=1-2+/I Joulei- Lenzi seadus-Juhis eralduva soojuse hulk on võrdeline tema takistusega, voolutugevuse ruudu ja ajaga. Q=RI2t 6p.Kirhoffi seadused-1. Sõlmes koonduvate voolude algebraline summa on võrdne nulliga Ik=0
kõrvaljõudude tööga nim elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga, nim pingelaenguks ehk lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U 12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 37. Ohmi seadus Ohmi seadus-Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala - juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ (A/mm) R= 1-2+/I 38. Magnetväli vaakumis Magnetväli vaakumis (Amperi seadus)- Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga
suunaks võetakse pos laengukandjate liikumise suund (neg liigub vastassuunas). Elektrivoolu jaotust iseloomustakse voolutiheduse vektori (j) abil. Mis on võrdne voolutugevusega (di) jagatud antud punktis laengukandjate liikumise suunaga risti oleva pinna suurusega(dS ). j=di/ dS Seega, voolutugevus läbi mistahes pinna on: i= SjndS 8.Ohm 'i seadused (vooluringi osale, koguvooluringile, diferentsiaalkuju) Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus on võrdeline pingelanguga U juhil: I=U/R. Kui juht on homogeenne (ei mõju kõrvaljõud), siis U ühtib juhi otstel hoitava potensaiaalide vahega ( 1-2). R on elektritakistus (sõltub:1)juhi mõõtmetest 2)juhi materjalist ja 3) temperatuurist), mõõtühikuks oom (), mis on võrdne sellise juhi takistusega , kus pinge on 1V ja selle korral kulgeb vool tugevusega 1A. R=(l)/S -eritakistus (materjalidel erinev), l-juhi pikkus, S-ristlõike pindala
kõrvaljõudude tööga nim elektromotoorjõuks E. E=A/q (V)volt. Suurust mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positivse ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtud tööga, nim pingelaenguks ehk lihtsalt pingeks U antud ahela osal. U12=1-2+E12. Kõrvaljõudude puudumisel pinge U langeb kokku potensiaalide vahega U12=1-2 Ohmi seadus-Ohm tegi eksperimentaalselt kindlaks seaduse, millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom () R=l/S, kus l-juhi pikkus S-juhi ristlõike pindala -juhi elektriline eritakistus Ohmi seadus diferentsiaalkujul j=E/ρ (A/mm) R=φ1-φ2+έ/I Magnetväli vaakumis (Amperi seadus)- Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta
elektrostaatilised vaid kõrvalised jõud. Koht, kus kõrvalised jõud tomuvad on vooluallikas. Elektromotoorjõud on kõrvaljõudude poolt tehtud töö positiivsete laengute transportimiseks elektriväljas. ε=A/q [V]. Suurust, mis on arvuliselt võrdne elektrostaatiliste ja kõrvaljõudude poolt positiivsete laengute ümberpaigutamisel tehtud tööga nim. pingelanguks e. pingeks U. U= φ1- φ2+epsilon12 =∆ φ+espilon. 11. OHMI SEADUS Vastavalt Ohmi seadusele mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R. Elektrivool on korrapärane suunatud liikumine, mille suund ühtib positiivsete laengute liikumise suunaga. Liikuma on võimalik panna vabu laengukandjaid elektrivälja mõjul (juhi sees tekitatud elektriväli). Voolu jaoks on vaja, et elektriväli püsiks. See saavutatakse, kui juhi otstel hoitakse pidevalt potensiaalide vahet. Kui sellist potensiaalide vahet e
annaabi.ee 
