Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Metalli massi määramine ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2493, 0084, tegel, näidis, püld, 273ksellisele kõrgusele, et ve nivood oleksid samal kõrgusel ning märkisime samalt büretilt, kus ennegi, üles uue nivoo näidu V 2. · Katseandmed Püld=101,9 kPa=101900 Pa PH2O=18,7 mmHg=2493,1 Pa T=21+273=294 K RH= 49% V1=10,2 ml V2=18,6 ml V3=18,6-10,2=8,4 ml=0,0084 dm3 M(Mg)=24,3 g/mol mtegelik=8,3 mg · Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs 1) Reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel 2493,1Pa * 49 (101900 Pa - 2493,1Pa - * 0,0084dm * 273K 3 100 V0 = 0,0077 dm 3 101325 Pa * 294 K 2) Katses reageerinud metallitüki mass 24,3 * 0,0077 m= 0,0084 g 8,4mg 22,4 3) Suhteline viga 8,4 - 8,3
x= 760mm Hg ≈ 2639,8 Pa 14. Katsetulemused: Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V 1 = 16,2 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 24,6 ml Eraldunud vesiniku maht V = |24,6 ml – 16,2 ml= 8,4 3 ml = 0,0084 dm Gaasi rõhk büretis Püld = 103200 P Temperatuur t° = 22 ° C T = 295,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril t° ph o 2 = 2639,8 Pa 15. Arvutasin, milline oleks vesiniku mahtkolvis normaaltingimustel o o
Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = parem:15,3 ml vasak :23,4 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = parem : 8,4 ml V vasak :=|V 2 V 1|=7,9 ml Eraldunud vesiniku maht V parem :=¿V 2 V 1¿ 6,9 ml Gaasi rõhk büretis Püld = 101 300 Pa Temperatuur T = 293,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril T H2O = 17, 5 mm Hg Katse andmete töötlus ja tulemuste analüüs Leiame veeauru osarõhk paskalides 101 325 Pa 760 mm Hg X Pa 17,5 mm Hg 101325 17,5 X= 760 = 2333,14 Pa Nüüd leiame Vesiniku rõhu Püld=PH2+PH2O , millest PH2 = Püld - PH2O
vee tase enam ei muutunud, lasksin vesinikul 2,5 minutit jahtuda. Jälgisin, et nivoode tase püsis paigal. · Fikseerisin õhurõhu ja temperatuuri laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni Vee nivoo peale reaktsiooni Eraldunud vesiniku maht Gaasi rõhk büretis Temperatuur Veeauru osarõhk temperatuuril V1 = 16,9 ml = 16,9 cm3 V2 = 27 ml = 27 cm3 V = | V2 V1 | = 10,1 ml = 0,01 dm3 Püld = 100,1 KPa = 10 100 Pa t° = 21° ehk T=294,15 K t° pH2O = 2493,13 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Mg + 2HCl MgCl2 + H2 760 mmHg 101 325 Pa 21° on 18,7 1.23 ja 1.24 Püld = p H 2 + p H 2O p H 2 = Püld - p H 2O p H 2 = 10100 Pa - 2493,13 Pa = 97606,87 Pa 1.25 (Püld - p H 2O ) V T 0 V = 0 P0 T 93606,872 Pa 0,01 273,15 K V0 = = 0,0895 dm 3 101325 Pa 294,15 K V0 m= 24,3 dm 3 22,4 mol
eraldunud vesiniku mahu (V2 – V1) järgi katseks antud metallitüki mass. Vesiniku mahu viimisel normaaltingimustele arvestada eespool toodud juhiseid. Esitada tulemus juhendajale kontrollimiseks. Katsetulemused: Vee nivoo büretil enne reaktsiooni: V1 = 11 ml Vee nivoo peale reaktsiooni: V2 = 2,8 ml Eraldunud vesiniku maht: V = |V2 – V1| = |-8,2| ml = 8,2 ml = 0,0082 l Gaasi rõhk büretis: Püld = 103900 Pa Temperatuur: t° = 20 oC = 293,15 K Veeauru osarõhk temperatuurist t°: pH20 = 17,5 mmHg Katseandemte töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel kasutades valemit: ( Püld−PH 2O )∗V∗T 0 V0 ¿ P 0∗T 101325 Pa – 2333,14 Pa 760 mmHg – 17,5 mmHg ( 103600−2333,14 ) Pa∗0,0082 l∗273,15 K
gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Näiteks sisaldab õhk mahuliselt 21% hapnikku ja 79% lämmastikku. Kui üldrõhk on 1,0 atm, siis hapniku osarõhk p(O2) = 0,21 atm ja lämmastiku osarõhk p(N2) = 0,79 atm. Üldrõhu 750 mm Hg korral saame aga hapniku osarõhuks p(O2) = 0,21⋅750 = 157,5 mm Hg. Osarõhk sõltub seega nii üldrõhust kui gaasi sisaldusest segus. Püld = p1+p2+... = Σpi pi = Püld * Xi Xi - vastava gaasi moolimurd segus. Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks. Difusioon on aineosakeste soojusliikumisest tingitud protsess, mis viib kontsentratsioonide ühtlustumisele süsteemis. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja
Universaalse gaasikonstandi väärtuse leidmine: P0 Vm0 101 325 Pa * 0,0224138 m3 R = ──── = ───────────────── = 8,314 J/mol * K T0 273,15 K * mol R = 0,082 atm * l * mol-1 * K-1 R = 62 400 mm Hg * cm3 * mol-1* K-1 Daltoni seadus Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = P1 + P2 + ... = ƩPi Pi = Püld * Xi Xi – vastava gaasi moolimurd segus Gaasi suhteline tihedus - ühe gaasi massi/ molaarmassi (m1/ M1) suhe teise gaasi massi/ molaarmassi (m2/ M2) samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. m1 M1 D = ─── = ─── m2 M2 Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades
V2 = 13,2 ml Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2 V1) järgi katseks antud metallitüki mass. V = 13,2 7,45 = 5,75 ml Katsetulemused: Vee nivoo büretil enne reaktsiooni: V1 = 7,45 ml Vee nivoo büretil peale reaktsiooni: V2 = 13,2 ml Eraldunud vesiniku maht: V = 5,75 ml Gaasi rõhk büretis: Püld = 100200 Pa Temperatuur: t0 = 20,5 0C = 293,65 K Veeauru osarõhk temperatuurist t0: pH20 = 18,7 * 1000 = 18700 Pa * pH2O mmHg = 210C = 18,7 mmHg Katseandemte töötlus ja tulemuste analüüs: Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel kasutades valemit: V0 V0 0,00436 dm3 Reaktsioonivõrrandit aluseks võttes arvutada katses reageerinud matallitüki mass kasutades võrdust:
Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud kemikaalid: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 2Al + 6HCl → 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2O millest pH2 = Püld – pH2O Püld −¿ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost: 0 0 ( Püld − p H 0)∙ V ∙ T V = 2 P0 ∙ T Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega.
Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud kemikaalid: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2O millest pH2 = Püld pH2O Püld -¿ gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost: 0 0 ( Püld - p H 0) V T V = 2 P0 T Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega.
Ühe mooli gaasilise aine korral = const = R R universaalne gaasikonstant n mooli gaasi kohta kehtib seos PV= nRT ehk PV = R T Clapeyroni võrrand Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = p + p + ... = pi Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel (V, P, T). Gaasi suhteline tihedus on ühikuta suurus ja näitab, mitu korda on antud gaas teisest raskem või kergem. D = = Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (õhu keskmine molaarmass, arvestades lämmastiku ja hapniku massivahekorda õhus on 28,96 29,0 g/mol)
Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk Töö eesmärk on uurida seoseid gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel ning määrata CO2 molaarmass. Sissejuhatus Arvutuste jaoks on vaja viia gaasi maht normaaltingimustele. Boyle'i seadus: konstantsel temperatuuril on kindla koguse gaasi maht (V) pöördvõrdelises sõltuvuses rõhuga (P) Charlesi'i seadus: konstantsel rõhul on kindla koguse gaasi maht (V) võrdelises sõltuvuses temperatuuriga (T) Nende seoste kombineerimisel on saadud valem mida kasutatakse gaasi mahu viimiseks normaaltingimustele. Gaasi suhteline tihedus on ühe gaasi massi suhe teise gaasi massi samadel tingimustel Suhtelist tihedust väljendatakse tavaliselt õhu suhtes (Mõhk 29 g/mol) Gaasi absoluutne tihedus normaaltingimustel ehk 1 dm3 gaasi mass normaaltingimustel Kasutatud mõõteseadmed, töövahe
10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl + H 2 2 2Al + 6HCl 2AlCl + 3H 3 2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2 , millest pH2 = Püld pH2O Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost: ( püld p H 2O ) V T 0 V 0 p0 T Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. Esiteks valmistasin ette katseseadeldise ning kontrollisin, kas see on hermeetiline
TTÜ keemiainstituut Anorgaanilise keemia õppetool YKI0020 Keemia alused Laboratoorne töö nr. Töö pealkiri: Õpperühm: Õppejõud: Töö teostanud: Protokoll esitatud: Protokoll arvestatud: Eksperimentaalne töö nr. 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö ülesanne ja eesmärk. Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Sissejuhatus. = 22,4 /mol Clapeyroni võrrand: P V = R T Gaasi suhteline tihedus: D = = = V0 Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid. Töövahendid: CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, barometer. Kasutatud ained: CO2, õhk, ves
Reaktsiooni lõppedes jälgida nivoode tasemete kõikumisi. Kui nivoodes oleva vee tase enam ei muutu, märkida uus nivoo näit. Lõpuks fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 17,5 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 24,2 ml Eraldunud vesiniku maht V=|V2-V1| = 6,7 ml = 0,0067 dm3 Gaasi rõhk büretis Püld = 102800 Pa Temperatuur t° = 22 °C = 295,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril pH2O = 19,8 mmHg = 2639,78 Pa Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs Mg + 2HCl →MgCl2+ H2 vesiniku mahu viimine normaaltingimustele P (¿ ¿ üld −p H 2 O )∙ V ∙ T 0 P0 ∙T V 0=¿ ( 102800 Pa−2639,78 dm 3 ) ∙ 0,0067 dm 3 ∙ 273,15 K
Kasutatud töövahendid Filterpaber Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0…10,0 mg metallitükk (Mg). Kasutatud uurimis- ja analüüsimismeetodid ning metoodikad Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2O millest pH2 = Püld – pH2O Püld – gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost: ( P üld −p H 2 O ) ∙V ∙T 0 V0 = P0 ∙T Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega.
Eksperimentaalne töö 2 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Leida magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Sissejuhatus Vesiniku mahu normaaltingimustele saamine ( Püld −P H 2O ) V T 0 V 0= P0T Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld =P H +P H O
rõhk büretis on võrdne välisrõhuga. Vee nivoode vahe enne ja pärast reaktsiooni annab eraldunud vesiniku mahu (V3). Katse andmed. · Metallitüki number 263 · V1 = 12,95cm 3 · V2 = 5,19cm 3 V3 = 5,19cm 3 - 12,95cm 3 = 7,85cm 3 · · P = 99220 Pa · t = 22°C T = 295K PH 2O = 19,8mmHg = 2639,78 Pa · · RH = 53% P0 = 101325 Pa · T0 = 273K · Katse arvutus. 1. Arvutada reaktsioonil eraldunud vesiniku maht normaaltingimustel. P RH Püld PH O - H 2O V3 T0 2 100 V0 = P0 T 2639,78 Pa 53% 99220 Pa - 2639,78 Pa - 7,85cm 273K 3 100
V2 = 7,8 ml Fikseerin õhurõhu ja temperatuur laboris. Arvutan reaktsioonivõrrandit aluseks võttes eraldunud vesiniku mahu (V2 V1) järgi katseks antud metallitüki mass. V = 7,8 1,4 = 6,4 ml Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni: V1 = 1,4ml Vee nivoo büretil peale reaktsiooni: V2 = 7,8ml Eraldunud vesiniku maht: V = |V2 V1| = 6,4 ml Gaasi rõhk büretis: Püld = 100900 Pa Temperatuur: t0 = 21 ºC = 294 K Veeauru osarõhk temperatuurist t0: pH20 = 18,7 mmHg * pH2O mmHg = 210C = 18,7 mmHg *Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist tº tº tº ºC mm Hg ºC mm Hg ºC mm Hg - 10 2,05 17 14,5 24 22,4
tüki mass. Mg + 2HCl → MgCl2 + H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele pH =P üld −p H 2 2 O millest pH =P üld −p H 2 2 O tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: 0 ( Püld − p H O ) V T 0 V = 0 2 PT Püld – gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg) Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter
Laboratoorne töö 1- Ideaalgaaside seadused Eksperimentaalne töö 1 Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaalun tehnilistel kaaludel korgiga varustatud 300 ml kuiva kolbi (mass m1). Kolvi kaelale teen viltpliiatsiga märke korgi alumise serva kohale. Juhin balloonist 7...8 minuti vältel kolbi CO2. Jälgin, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vasti põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Sulgen kiirelt kolvi korgiga ja kaalun uuesti. Juhin kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt CO2, sulgen kolvi korgiga ning kaalun veelkord. Kolvi täitmist jätkan konstantse massi (mass m2) saavutamiseni. (Massi m2 ja m1 vahe on ta
Tallinna Tehnikaülikool 2011 Katse 1. Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Töövahendid Kippi aparaat või CO2 balloon, 300 ml korgiga varustatud seisukolb, tehnilised kaalud, 250 ml mõõtesilinder, termomeeter, baromeeter. Töö käik Kaaluda tehnilistel kaaludel korgiga varustatud ~300 ml kuiv kolb (mass m1). Kolvi kaelale teha viltpliiatsiga märge korgi alumise serva kohale. Juhtida balloonist 7...8 minuti vältel kolbi süsinikdioksiidi. Jälgida, et vooliku ots ulatuks peaaegu kolvi põhjani, aga ei oleks tihedalt vastu põhja. Muidu võib juhtuda, et kogu CO 2 väljub voolikukimbu teistest harudest. Kolb sulgeda kiiresti korgiga ja kaaluda uuesti. Juhtida kolbi 1...2 minuti vältel täiendavalt süsinikdioksiidi, sulgeda kolb korgiga ning kaaluda
toimunud ja nivood enam ei muutu, lasta vesinikul mõned mintid jahtuda. Liigutada taas bürette üles-alla, et nivood oleks võrdsed ja lugeda samalt büretilt uus nivoo näit. Fikseerida õhurõhk ja temperatuur laboris. Arvutada metallitüki mass Katsetulemused Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 15,2 ml Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 22,7 ml Eraldunud vesiniku maht V = | V2 V1 | = 7,5 ml= 0,0075 dm3 Gaasi rõhk büretis (võrdub õhurõhuga kui vee nivood on samas tasapinnas) Püld =100100 Pa Temperatuur t° = 294,15 K Veeauru osarõhk temperatuuril t° P(H2O) = 18,7 mmHg = 2493,13 Pa M(Mg) = 24,3 g/mol Arvutused Arvutan vesiniku ruumala normaaltingimustel Arvutan metallitüki massi kasutades reaktsioonivõrrandit Leian katse absoluutse vea, lähtudes metallitüki tegelikust massist mtegelik= 7,4mg Leian katse suhtelise vea Järeldus Tulemus on suhteliset täpne, veaprotsent 1,76% ja viga võib tuleneda arvutustel tehtud
Laboratoorne töö 5 Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi Nimi, rühm, matrikli nr. Õppejõud: Aeg: Eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatud ained 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium). Töövahendid Seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm³), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. Töö käik 1. Katseseadeldis koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist, mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga, milles metall reageerib happega. 2. Katse ettevalmistus. Eemaldan katseklaasi ja pesen ning loputan selle hoolikalt destilleeritud veega. Sätin büretid ühele kõrgusele ning kontrollin, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõstan üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgin paar minutit, kas vee nivoo p�
Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Katses leitakse magneesiumitüki mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku massi põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 . Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu sisaldab vesinik ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: ( Püld - pH 2O ) V T0 V0 = P0 T Katses kasutatakse magneesiumi tükki nr 159. Töövahendid: seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 50...100 mg magneesiumitükk (nr 159) Töö käik Katseseadeldises (vt joonist) sätitakse büretid (1,2) ühele kõrgusele nii, et vee nivoo (5) oleks mõlemas büretis ühel kõrgusel
Kasutatud töövahendid: filterpaber Kasutatud ained: 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (Mg või Al). Kasutatud uurimis- ja analüüsimeetodid ning metoodikad: Katses leitakse magneesiumi või alumiiniumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 2Al + 6HCl 2AlCl3 + 3H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele Püld = pH2 + pH2O 1.23 millest pH2 = Püld pH2O 1.24 Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele viimiseks kasutada järgmist seost: V0 = (Püld - pH2O)VT0 / P0 T Katseseadeldis (vt joonist) koosneb kahest kummivoolikuga ühendatud büretist mis on täidetud veega. Üks bürett on ühendatud katseklaasiga , milles metall reageerib happega. Katse ettevalmistus. Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega
gaaside reaktsioonivõrrandi põhjal. Kasutatavad ained: 10%-ne soolhappelahus, 8,0 mg metallitükk(Mg). Töövahendid: Seade gaasi mahu mõõtmiseks, väike mõõtesilinder, filterpaber, termomeeter, baromeeter. Katses leiti magneesiumi mass reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal. Mg + 2HCl = MgCl2 + H2 Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele... Püld = PH2 + PH2O , millest PH2 = Püld PH2O Püld = 101600Pa - X mmHg 101325Pa - 760 mmHg X= 762,1 mmHg *Püld gaasisegu rõhk süsteemis(büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel. *PH2O= 21,1 mmHg PH2= 762,1 mmHg 21,1 mmHg = 741 mmHg ... tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: V0= (Püld PH2O)*V*T0 / P0*T Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist: 23oC=21,1mmHg V0=741*7,8*273,15 / 760*(273,15+23)
Keemia praktikum.Ideaalgaaside seadused. Eksperimentaalne töö nr 1: Süsinikdioksiidi molaarmassi määramine Töö eesmärk Gaaside saamine laboratooriumis, seosed gaasiliste ainete mahu, temperatuuri ja rõhu vahel, gaasiliste ainete molaarmassi leidmine. Antud laboratoorses töös määratakse süsinikdioksiidi molaarmassi. Sissejuhatus Erinevalt tahketest ainetest ja vedelikest sõltub gaaside maht oluliselt temperatuurist ning rõhust. Gaasiliste ainete mahtu väljendatakse tavaliselt kokkuleppelistel nn normaaltingimustel: temperatuur 273,15 K (0 °C) rõhk 101 325 Pa (1 atm; 760 mm Hg) Avogadro seadus. Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule (või väärisgaaside korral aatomeid). Normaaltingimustel on 1,0 mooli gaasi maht ehk molaarruumala Vm =22,4 dm3/mol. Boyle'i seadus. Konstantsel temperatuuril on ki
Laboratoorne töö nr 5 1. Töö eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2. Kasutatud töövahendid 10%-ne soolhappelahus, 5,0...10,0 mg metallitükk (magneesium), seade gaasi mahu mõõtmiseks, mõõtesilinder (25 cm3), lehter, filterpaber, termomeeter, baromeeter, hügromeeter. 3. Töö käik Eemaldada katseklaas ja pesta ning loputada see hoolikalt destilleeritud veega. Sättida büretid ühele kõrgusele ning kontrollida, et vee nivoo oleks mõlemas büretis silma järgi ühel kõrgusel ja büreti keskel. Tõsta üks büretiharu teisest 15...20 cm kõrgemale ning jälgida paar minutit, kas vee nivoo püsib paigal. Kui nivoo ei muutu, on katseseade hermeetiline ja võib alustada katset. Viia büretid taas ühele kõrgusele ja eemaldada katseklaas.
Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. Sissejuhatus Erinevate ideaalgaaside seaduste abil leitakse metalli mass. Et leida metallitüki massi, tuleb kõigepealt leida vesiniku rõhk. (Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks.) p H 2 = Püld - p H 2O Seda teades leitakse vesiniku ruumala normaaltingimustel (rõhk=101325Pa, temp.= 295K) (Katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele): p H 2 V T ° V° = p° T Avogadro seaduse järgi saab leida vesiniku moolide arvu (Avogadro seadus.Kõikide gaaside võrdsed ruumalad sisaldavad ühesugusel temperatuuril ja rõhul võrdse arvu molekule): V° nH 2 = Vm
Metalli massi määramine reaktsioonis eralduva gaasi mahu järgi 1.Töö ülesanne ja eesmärk Gaasiliste ainete mahu mõõtmine, gaaside segud ja gaasi osarõhk, arvutused gaasidega reaktsioonivõrrandi põhjal. 2.Sissejuhatus Teoreetiline osa (definitsioonid, arvutusvalemid) on suuremas jaos toodud 1. eksperimentaalse töö sissejuhatuses. Katses leian magneesiumi massi reaktsioonis soolhappega eralduva vesiniku mahu põhjal Mg + 2HCl MgCl2 + H2 Püld = pH2 + pH2O, millest pH2 = Püld pH2O Püld gaasisegu rõhk süsteemis (büretis), mis võrdub õhurõhuga mõõtmishetkel Selles katses kogutakse eralduv vesinik vee kohale, mistõttu vesinik sisaldab ka veeauru ja vastavalt Daltoni seadusele tuleb vesiniku mahu viimiseks normaaltingimustele kasutada järgmist seost: Veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist on toodud tööjuhendis olevas tabelis 1.1 t0 = 18,7 mmHg 3.Kasutatud mõõteseadmed, töövahendid ja kemikaalid
Lasen metallitükil kukkuda happesse ning jälgin reaktsiooni, kus on näha, et hakkab eralduma gaasi. Reaktsiooni lõppedes sätin büretid uuesti ühele nivoole ning märgin uue näidu samalt büretilt V2=24,2 ml. Loen baromeetril õhurõhu P=101700 Pa ja termomeetrilt temperatuuri T=22o = 295,15 K Arvutan eraldunud H2 mahu V(H2) = V2 - V1 = 24,2 ml – 16,8 ml = 7,4 ml= 0,0074 l Edasi pean arvutama H2 mahu normaaltingimustel, milleks kasutan valemit V0 = kus Püld on laboris mõõdetud õhurõhk, sest gaasi rõhk büretis võrdub õhurõhuga, kui vee nivood on samatasapinnalised ja PH2O = 18,7 mm Hg = 2493,13 Pa. Selle väärtuse leiame tabelist, kus on kirjas veeauru osarõhk sõltuvalt temperatuurist. Seega V0 = = 0,00667 l Magneesiumi massi leian, kui panen omavahel vastavusse xg V0
Muude rõhu- ja mahuühikute korral võib R väärtus olla näiteks R = 0,082 atm ⋅ l ⋅ mol-1 ⋅ K-1 R = 62400 mm Hg ⋅ cm3 ⋅ mol-1 ⋅ K-1 3 Daltoni seadus. Keemiliselt inaktiivsete gaaside segu üldrõhk võrdub segu moodustavate gaaside osarõhkude summaga. Osarõhk on rõhk, mida avaldaks gaas, kui teisi gaase segus poleks. Püld = p1 + p2 + ... = Σpi 1.10 Pi = Püld ∙ Xi 1.11 Xi – vastava gaasi moolimurd segus. Moolimurd – segu ühe komponendi moolide arv jagatud kõikide segus olevate komponentide moolide arvu summaga ni Xi n 1.12 Gaasilise aine molekulid liiguvad alati suunas, kus gaasi osarõhk on väiksem – toimub osarõhu ühtlustumine kogu süsteemis. Seda nähtust nimetatakse difusiooniks.
annaabi.ee 
