funktsionaalsete suhete töötlusele. Laps otsib peidetud grammatika, "puhas" matemaatika jne) asja siiski esimesest kohas nähtud kohast isegi kui asi * Mõisted on ranged, "must-valged". On ainult üks õige tõstetakse tema nähes teise eesriide taha. asjade liigitamise viis. II. 4. Sünkreetsed keelemärgid (alates ~1 a.v.) * Sõnad * Kõne "dekontekstualiseerub", hierarhiline ühekaupa, osutus "koht situatsioonis": ülelaiendused, määratlemine, metalingvistika ja -kognitsioon alalaiendused, mittekattumised, mis seletatavad * Hakkab arenema võime mõista ülemeelelise maailma osutusega 0-I.3. tasemetele teooriat, loogiline põhjendamine. * Sõnavara suureneb assotsiatiivse õppimise teel kuni ~ II.8. Süsteemsed ehk "tõelised" mõisted (13+a.)* 1.5 a.v. ja 50+ sõnani "Dialektiline mõtlemine" iga "teadusliku" ehk
maailma. * Asjad kuuluvad kokku meelelise isikliku kogemuse alusel; asjad võivad kuuluda sama sõnaga osutatavasse rühma erineval nn. "perekonnasarnasuse" alusel; prototüüpsus * Vastavalt on keelekategooriate piirid ähmased ja situatsiooniga koos muutuvad Piirangud: * Suhtlemisel lähtuvad endale tajutavast kontekstist, nt. telefoni teel jms suhtlemisel info edastamine puudulik. * Määratlevad asju ja sündmusi isikliku meelelise kogemuse alusel * Puudub metalingvistika sõna pole veel asjast selgelt eristunud; epilingvistiline keele tundmine * Puudulik metakognitsioon enese ja teiste vaimseid omadusi mõistavad eelkõige läbi tegevuste ja sündmuste II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (teaduslikud mõisted) (al. 7 a.v.) * Sõnaga osutatava rühma moodustamise aluseks on individuaalselt vajalikud ja kollektiivselt piisavad tunnused * Kõik liikmed kuuluvad rühma samal põhjusel
Tekstilingvistika on keeleteaduse haru, mis uurib teksti kui suurimat suhtlemise üksust. Tekstilingvistika lähtub lause aktuaalse liigenduse teooriast ning tegeleb teksti ja selle fragmentide sisuliste ja struktuuriliste tunnuste analüüsiga. Tekstilingvistika on uurimus kogu teksti omadustest ja nende omavahelisest mõjust suhtlusprotsessis. 56. Antropoloogilise lingvistika e Etnolingvistika teooriad Antropoloogiline keeleteadus alias etnolingvistika, metalingvistika ja makrolingvistika, viimast kasutatakse harva) tegeleb keele ja kultuuri vahekorra probleemiga: kas ja mil määral on mingi keeletüüp tingitud kõneleva ühiskonna kultuurimallidest. XX saj kasvasid teaduslikud huvid kultuuriga seotud nähtuste vastu (millest sõltuvad kultuuri eri vormid, kultuuri ja isikupsüühika vahekorra iseloom, kas on võimalik ehitada üles kultuuriteooriat jne), mis võttis oma lähtekohas
annaabi.ee 
