just igati sobilik koht selle tüki mängimiseks. Lennuk on ,,Igavest kaptenit" kirjutades osavalt kokku monteerinud mitmeid merega seotud legende, muistendeid ja jutte. Narratiiv on täiesti olemas, kuid see pole päris selge alguse ja lõpuga lugu. Näidend on justkui tükk ühe rannarahva elust, pärast näidendi lõppu jätkuvad loodjutud omasoodu. ,,Igavene kapten" on lennuklikult poeetiline ning üldse mitte argine. Keele metafooririkkus ja kujundlikkus torkab tõepoolest silma, näitlejad on keelega ka sõbraks saanud ning selle kõrgstiili omaks võtnud. 3 4. Kokkuvõte Noor vähetuntud autor Urmas lennuk sündis 1971 aastal. Elab Tallinnas ning tegutseb Rakveres. Ta on lõpetanud kõrgema lavakunstikooli ning aastast 2001 töötab Rakvere Teatris. Eelkooli lastele on kirjutanud raamatu ,,Sööärasöö`". Saarlastele on lavastaja juba tuttav
Romanss oli 8- silbilistest värssidest koosnev luuletus, milles asso nantsriim ühendas paarisarvulisi värsse. Nagu araabia luuleski, ei olnud värsside arv luuletuses ette määratud: on väga Iühikesi ja ka üsna pikki romansse. Romansid kuulusid hispaania iidsesse muusikakultuuri: neid lauldi, nende saatel tantsiti rahvapidudel. Pea alati keskendub romanss mingile dramaatilisele olukorrale. Romanssi ilmestab metafooririkkus, egelaste napp ja vihjeline, kuid tabav kõne. Näiteks Iühike romanss "Mauritar Moraima“. Sellal kui mujal Euroopas renessansi ja klassitsismi antiigilembuse .mõjul rahvaluule pea kaheks sajandiks ununes, hakkasid Hispaanias romansse viljelema tuntumad "kuldse ajastu" (XVI—XVII saj) luuletajad. Romanss säilitas oma elulisuse ka tänu sellele, et hispaania klassikaline draama võttis romansi kasutusele ühe oma põhilise värsivormina. Erakordse
Ladinakeelne kirjandus. Keskaja draama (MKL, KA). Rahvaluule (Keskaja hispaania luule). Villon (Testament, MKL, KA) Hispaania romansid: Hispaanias hakati romansse ja muid rahvalaule kirja panema juba XV saj. Peamiselt eepiline luuletus, milles pajatati rahvusliku ajaloo kõige värvikamatest seikadest. Teemaks sageli hispaanlaste ja mauride vahekord piirialadel. Arvukalt romansse Cidist ja teistest kangelastest. 8-silbilistest värssidest koosnev luuletus. Mingi dramaatiline olukord. Metafooririkkus, tegelaste tabav kõne. Kirjandus keskaegses linnas: Hakkas kujunema lihtsam, rahvalähedasem uut tüüpi kirjandus, mis esindas keskklassi maailmavaadet. Tärkas protest seisusliku ebavõrdsuse vastu. Satiir. Pilgati kohtunike äraostetavust, rikaste ahnust. Allegooria, et juhtida lugejaid õigele teele. Suurenes ühiskondlik-poliitiline temaatika. Linnaluule ja romaan: Populaarseks tõusid Prantsusmaal fabliood e lühikesed värssjutustused lõbusatest eluseikadest. Itaalias kutsuti neid
Teemasid laenati ka hääbunud kangelaslauludest, Cidist jt kangelastest. Osa on ka lüürilise tooniga (mõjutused prantsuse rüütlikirjandusest). · 8-silbilistest värssidest koosnev, assonantsriim.Värsside arv ei ole ette määratud on pikki kui lühikesi romansse. · Kuuluvad hispaania iidsesse rahvamuusika kunsti neid lauldi ja nende saatel tantsiti rahvapidudel. · Alati keskendub romanss mingile dramaatilisele olukorrale. · Metafooririkkus, tegelaste napp ent tabav kõe. · Mujal, antiigilembeses ja renessansis, klassitsistlikus Euroopas unustati rahvaluule pea kaheks sajandiks aga Hispaanias võttis klassitsistlik draama romansi vormi üheks põhiliseks värsivormiks tänu sellele olid romansid nii elujõulised. · Väga populaarseks said romansid Euroopa romantismis. Isegi Garcia Lorca kirjutas ,,Mustlasromansseero" 5
annaabi.ee 
