Peale raamatu sissejuhatust kärssasid mu ajud nagu kangale unustatud triikraud. Kõik oli nii filosofeeriv, minu jaoks midagi uut ja segavat. Raamatu enda esimene lause oli pikk pool lehekülge ning see juba muutis mind kriitiliseks. Viskasin raamatu käest ja selle lugemiseni jõudsin alles nädal hiljem. Eelnev lõik polnud mõeldud vastiku tagamõttega. Selle raamatu puhul tulebki valmis olla filosofeerimiseks, keerdkäikudeks ja paljudeks metafoorideks. Lord Henry oli raamatutegelane, kes lihtsalt viskas enda filosoofilisi lauseid teistele näkku. Ma isegi ei mäleta korda, kus ta poleks midagi filosoofilist öelnud. Oma filosoofiaga võlus ta ära Dorian Gray, noore ja kartmatu peategelase. Raamat ise oli üldplaanis huvitav, samas kiskus see minu jaoks aeg-ajalt päris igavaks. Pikad kirjeldused õhustikust ja tegelase mõtetest- see polnud just minu jaoks. Teoses vaheldub Dorian Gray kergemeelsus ning hr Basil'i kaalukus
Indeksid ehk deiktikud jagatakse tüüpiliselt kolme rühma: A) indeksikaalsed ruumisõnad (eelkõige asesõnad see ja too, määrsõnad siin ja seal); B) indeksikaalsed ajasõnad (näit täna, homme, üleeile); C) indeksikaalsed isikusõnad (eelkõige isikulised asesõnad mina, sina, meie jm). 2.3. Ikoonid Ikoonid on märgid, mille vorm mingi viisil sarnaneb tähendusele. Ikoone jaotatakse omakorda kolme liiki: imidziteks, diagrammideks ja metafoorideks. 2.3.1. Imidzid Imidzid on märgid, mille vorm sarnaneb tähendusega visuaalselt või heliliselt. Inimese kujutis liiklusmärgil on näiteks selline imidz. Kõneldud keeles on imidzid eelkõige deskriptiivsõnad, mis heliliselt "kirjeldavad" mõnda häält. Omakorda selgeim rühm on onomatopoeetilised sõnad, mille tähendus ongi see hääl, mida nad kirjeldavad, näiteks sahin, solin, auh, kikerikii, kopp-kopp jne. Kõigi deskriptiivsõnade
Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid ("aeg on ammendatud/läbi/otsas", "mitu tundi tuulde visatud", "aega laialt käes/raha laialt käes"). Metafoor on generatiivne ka teises mõttes: lähtevaldkonna seosed ja omadused kantakse üle sihtvaldkonnale, mõnikord õigustatult (muidu metafoor ei toimiks), mõnikord mitte.
raamatu huviline lugeja aimu saada, aga matemaatika tähtsus on palju laiem. See on keel, milles on kirja pandud kaasaegne loodusteadus, füüsika sealhulgas ja eriti. Pole imestada, et üks moodsa füüsika alusepanijatest – Sir Isaac Newton – oli ühtlasi 34 ka diferentsiaal- ja integraalarvutuse looja, viimaseta muutuksid Newtoni kuulsad seadused rakendusväärtuseta metafoorideks. Matemaatilised mudelid ja meetodid leiavad edukat rakendamist eluteadustes, nende kasutamisel omandavad aga ka sotsiaal- ja humanitaarteadused uue üldistus- ja ennustusjõu. innustuseks Galileo Galilei on ligi nelisada aastat tagasi kirjutanud: „Filosoofia on kirja pandud suurde raamatusse, mis pidevalt seisab avatuna me silme ees (ma pean silmas Univer-
annaabi.ee 
