1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? · Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? · Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? · Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad ,,on" ja ,,ei ole" muutuvad sõnadeks ,,peaks" ja ,,ei tohiks". ,,Peaks" ja ,,ei tohiks" väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on (,,on" ja ,,ei ole"), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsi...
moraaliomadusi... „Tapmine on halb” - Kas lause on tõene või väär? Kas see ütleb midagi faktilist ühe tegevuse kohta või üksnes väljendab ütleja emotsiooni. Praktiline eetika ehk rakenduseetika Kasutab filosoofia vahendeid praktiliste moraaliga seotud küsumuste lahendamisel, mis kerkivad üles erinevates elu- ja uurimisvaldkondades. Abort, eutanaasia, surmanuhtlus, keskkonnareostus, tüvirakkude uuringud... 5. LOENG: FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Metaeetika on filosofeerimine eetika üle. Metaeetik on eetikaküsimuste suhtes neutraalne – ta ei ütle, mis on õige või väär, hea või halb. Metaeetika Hare, Moore faktualism-deskriptivism-kognitivism: moraaliotsused väljendavad uksumusi, võivad olla tõesed/väärad, tõesed juhul, kui olemas sobivad moraalifaktid. nonfaktualism-nondeskriptivism-nonkognitivism: moraaliotsused ei väljenda uskumusi, pole hinnatavad tõese/väärana, ei kirjelda moraalifakte, kuna neid pole olemas.
1 FAKT JA VÄÄRTUS Sissejuhatus metaeetikasse Mis on metaeetika? • Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? • Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? • Metaeetilised teooriad: intuitsionism, emotivism, preskriptivism, naturalism, veateooria, subjektivism Mis on metaeetika? On filosofeerimine eetika üle. On eetikaküsimustes neutraalne, ei ütle, mis on hea, mis halb jne. Uurib ainult moraalikeelt ja on moraalsete tõekspidamiste suhtes neutraalne. Uurib eetikasse puutuvaid väiteid ja hoiakuid. Eetika küsimustes tegeleb keelelis- loogilise analüüsiga. David Hume: sõnad „on“ ja „ei ole“ muutuvad sõnadeks „peaks“ ja „ei tohiks“. „Peaks“ ja „ei tohiks“ väljendab mingit uut seost või väidet, mida on vaja panna tähele ja seletada. Kuidas saab see uus seos olla järelduseks teistest, mis on („on“ ja „ei ole“), mis on temast täiesti erinevad? Nii leiab Hume, et faktiväidetest ei saa tuletada väärtusväidet. Hume tõstatas siin küsimuse fak...
eluviise, mis neile ei meeldi, peavad pahelisteks) ei anna juhiseid, kuidas lahendada eetilisi dilemmasid, ei võimalda vastata küsimusele „mida on õige teha.... (olukorras)“ eeldab, et on olemas inimloomus, milles sisalduvad üldised käitumise ja tundmise mallid, mis on kohased kõigile inimolenditele. Paljud filosoofid, nt Sartre eitavad inimloomuse eksisteerimist. 9. loeng FAKT JA VÄÄRTUS: SISSEJUHATUS METAEETIKASSE Mis on metaeetika? Kas eetikaväidetel on tõeväärtus? Mis on eetikaväidete tõesuse aluseks? Mis on metaeetika? – Filosofeerimine eetika üle. Metaeetika on neutraalne, ei ütle, mis on hea/halb, õige/väär. Mis on väide? – Väide sisaldab termineid, millel on tähendus ja väitel on tõeväärtus, s.t. on kas õige või väär. Miks arvata, et eetikaväited erinevad teistest väidetest? Eetikaväited ütlevad midagi väärtuste kohta ja seetõttu erinevad faktiväidetest.
annaabi.ee 
