laienemine. 17. Opioidide olulisemad koostoimed. KNS depressandid (suruvad samuti hingamist alla): rahustid, uinutid, barbituraadid, teised opioidid, alkohol Antikolinergilised ravimid (kõhukinnisus): tritsüklilised antidepressandid, antipsühhootikumid. 18. Miks ei tohi opioide i/v liiga kiiresti manustada? Kuna võib põhjustada hingamise pärssumist ja vererõhu langust. 19. Millega on seotud kodeiini valuvaigistav toime? Valuvaigistav toime on seotud metaboliseerumisel tekkiva morfiiniga (10%) – kodeiinist tekib maksas morfiin. 20. Miks ei kasutata petidiini kroonilise valu raviskeemis? Kasutatakse ainult lühiajaliselt, kuna petidiin omab neurotoksilist metaboliiti normeperidiin, mis võib kumuleerida ja põhjustada krampe. 21. Milliseid lisatoimeid omab petidiin peale opioidretseptorite aktiveerimise? M-kolinoblokeerivad toimed ja mõjutab ka dopamiini ja noradrenaliini kogust KNSis. 22
Sekretsioon. Androgeenide sünteesi lähteühend on kolesterool. Testiste Leydigi rakkudes sünteesitakse 90 95% testosteroonist, 5 10 % androgeene produtseeritakse neerupealisekoores. Toimides Leydigi rakkudele, stimuleerib LH testosterooni sünteesi. Naistel sünteesitakse testosterooni umbes 10% meeste kogusest: munasarjades u 25%, neerupealisekoores u 25% ja osa prehormoonide metaboliseerumisel perifeerses rasvkoes. Neerupealisekoores sünteesitud dihüdroepiandosteroon DHEA ongi sisuliselt testosterooni prohormoon. Testosterooni sekretsioon sõltub ööpäevarütmist, olles kõrgeim varahommikul. Ööpäevarütmi võib segada tugev kehaline aktiivsus ja stress. Umbes 1 3% testosteroonist on veres vaba ja bioaktiivsena, umbes 10% seotud suguhormoone siduva globuliiniga ja ülejäänu albumiin-seotud. Meeste veres on vaba bioaktiivse testosterooni
mõjutades nii kõigi söödakomponentide fermentatsiooni, lenduvate rasvhapete produktsiooni ja proteiinisünteesi. Vatsabarjääri kahjustamise tõttu väheneb ka kaitse teiste patogeenide ja toksiinide 9 vastu lisaks mükotoksiinidele. Mükotoksiinide mõju vatsaseedele võib olla võrreldav vatsaatsidoosiga (Fink-Gremmels, 2008). 3.4.1. Aflatoksiinid Aflatoksiin läbib suures osas vatsa muutumatult ning ka metaboliseerumisel ei vähene selle toksilisus oluliselt, mistõttu toksiin on ohtlik ka mäletsejalistele. Sidudes guaniini toimib aflatoksiin DNA-d kahjustavalt ja põhjustab kas raku surma või selle muteerumise kasvajarakuks. On leitud kasvuiibe langust lihaveistel alates kogusest ratsioonis üle 0,7 g/kg, maksaturset kogusest üle 0,1 g/kg, sigimislangust piimalehmadel koguses 0,12 g/kg ning piimatoodangu lagust kuni 25% koguses üle 0,1 g/kg (Jouany1 ja Diaz, 2011)
annaabi.ee 
