H2O veeaur; CO2 süsinikdioksiid; CH4 metaan; N2O dilämmastikoksiid; O3 troposfääri osoon. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhoonenähtuse tugevnemine Atmosfääri süsinikdioksiidi peamiseks allikaks energeetikatööstus (87%); taimkate ja ookean töötavad CO2 neelu ja varuna; metsade hävitamisega vabaneb see varutud süsinikdioksiid (11%); umbes kolmandik metaanisaastest lähtub looduslikest bakteriaalsetest protsessidest; pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest; enne tööstuslikku arengu algust tasakaalustasid atmosfääri gaasid atmosfääri ja ökosüsteemide vahelist gaasivahetust; fotosüntees seob vabanenud süsinikdioksiidi uuesti taimedesse; merede ja maismaa taimkate on võimeline assimileerima umbes poole inimkonna vabastatud süsinikdioksiidist;
troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel. Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja võimendavad seeläbi kasvuhooneilmingut.
fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri vahelisest aastasest gaasivahetusest, aga siiski on aineringed häiritud. Umbes kolmandik metaanisaastest tuleb looduslikest bakteriaalsetest protsessidest (soodes, tundras). Samuti eraldub metaan ka riisikasvatusest, karjakasvatusest ja prügimägedest. Ligikaudu pool dilämmastikoksiidide saastest pärineb looduslikest mikrobioloogilistest protsessidest, neid lendub fossiilsete kütuste ja biomassi põletamisel ning lämmastikväetiste kasutusel. Lämmastikoksiidid hapestavad, suurendavad osooni sisaldust maapinna lähedal ja