Juhendaja: Sven Jürgenson Pärnu 2012 SISSEJUHATUS Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. OMADUSED Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Neid pilvemoodustusi ümbritseb udu, mis peidab tormist ilmastikku enda all. Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. Need on nähtavad heledate laikudena planeedi ekvaatori läheduses. Kolm Saturnile saadetud kosmosesondi on meile selle planeedi kohta paljut õpetanud. "Pioneer 11" oli 1979
Komeetidel on sageli kaks (või rohkem) saba. Saba moodustub Päikese läheduses aurustumise tõttu. Ioonsaba on suunatud alati Päikesest eemale ja koosneb laetud osakestest, mida päikesetuul komeedist eemale puhub. Tuum koosneb tolmust ja tahketest gaasidest. Kaaslasi väikekehadel ei ole. Suuruselt teine planeet on gaashiid Saturn, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Satrni rõngad on kõige ulatuslikumad ja tähelepanuväärsem. Lai, kuid õhuke süsteem on jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngastest. Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid. Saturnil on vähemalt 18 kuud. Ei ole elu võimalik kuna sellel puudub hapnik ja vesi. Veenus on tüüpiline metalltuum,kivise vahevöö ja kooregakivine planeet
keskkonna kujundamisel. Planeet Jupiter 11 Saturn Saturn on Päikesesüsteemi kuues planeet ning suuruselt teine planeet päikesesüsteemis. Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Saturni on külastanud kosmoseaparaadid Pioneer 1 (1979), Voyager 1 (1980) ja Voyager 2 (1981). Nad said üksikajalikku informatsiooni mitte ainult planeedi kohta, vaid vaatlesid ka rõngaste süsteemi ja avastasid 12 kuud (praeguseks on teada et neid on vähemalt 22 ja arvatavasti isegi rohkem). Saturni suurim ja Päikesesüsteemi suuruselt teine kuu Titan on ainus teadaolev kuu,
paksusega alla ühe kilomeetri. Rõngas asub planeedi ekvaatori kohal, 55000 km kaugusel pilvekihist. Saturn Saturn paistab Maalt kui hele kollane täht. Kosmosesondid on toonud uut teavet selle värvika planeedi kohta, millel on hämmastav rõngaste süsteem ja suur kuupere. Suuruselt teine ja Päikese poolt kuues planeet Saturn on gaashiid, mille moodustab põhiliselt vesinik. Tema väline pind ei ole tahke, vaid kujutab endast ammoniaagi-, vee- ja metaanipilvede kogumeid, mille teevad värviliseks fosfor ja mõned teised elemendid. Neid pilvemoodustusi ümbritseb udu, mis peidab tormist ilmastikku enda all. Mõned ilmastikuhäired on nähtavad ka Maalt. Umbes kolm korda sajandis häirivad planeedi pinda raevukad tormid. . Need on nähtavad heledate laikudena planeedi ekvaatori läheduses. Kolm Saturnile saadetud kosmosesondi on meile selle planeedi kohta paljut õpetanud. "Pioneer 11" oli 1979
annaabi.ee 
