Digitaalse info korrastamisel tuleb lähtuda arhiivieeskirjas sätestatud nõuetest: Faili vormingule Tekstifailide märgikoodile Andmeväljade pikkusele tabelites Avaliku arhiivi üleandmiseks ei tohi arhiveeritav info olla tihendatud ja krüpteeritud. 3. SOOVITUS Kirjeldage arhiveeritav info ja lisage kirjeldus samale andmekandjale Korrastamine ja kirjeldamine on põhilised arhiveerimistoimingud. Arhiveeritava info kohta tuleb koguda teatud hulk lisateavet, mida nimetatakse metaandmeteks. Rahvusarhiivil on kavas lähiaastatel koostada ja välja anda juhised digitaalsete dokumentide erivormingute jaoks. 4. SOOVITUS Kasutage standarditele vastavaid failinimesid Tuleb kasutada ISO 9660:1988 standardit, mis määrab CDROMi ja CDRi failisüsteemi vormingu. Esimene tasand määrab nn 8.3süsteemi, kus failinimi koosneb kaheksast tähemärgist, punktist ja kuni kolmest tähemärgist faili laiendi osas. Teine tasand lubab kasutada failinimes 64 tähemärki. 5. SOOVITUS
) haldamiseks, hõlmates kogu protsessi alates dokumendi loomisest kuni selle arhivaaliks viimiseni. 3. Mis on metaandmed? Metaandmed on andmed inforessursside kohta, või levinumalt ka andmed andmete kohta. Metaandmed (inglise keeles metadata) on mingeid andmeid kirjeldavad andmed ehk nii-öelda andmed andmete kohta. Tavaliseks näiteks on raamatukogu kataloogikaart, mis sisaldab andmeid raamatu sisu ja asukoha kohta. Failide puhul võivad metaandmeteks olla faili autor, loomise kuupäev, faili loomiseks kasutatud tarkvara jne. Selline info võib paikneda faili enese sees. 4. Miks on vaja dokumente registreerida organisatsioonis? Registreerimise eesmärgiks süsteemides on tõestada dokumendi loomist või hõlmamist Registreerimine – hõlmatud dokumendi või teaviku andmete terviklikkuse kontrollimine ja viida andmine. Et oleks võimalik dokumendi kiiresti üles leida. 5. Millised dokumendid kuuluvad registreerimisele? Registreerida tuleb:
Mõju aspektid: korralduslik mõju ( kiirus, hind, paindlikkus, võimalusterohkus, graafia kvaliteetsus, hakkab saama igaüks); muutuvad funktsioonid: universaalsus ( digitaalkuju, multimeedia, GPS-kaardid), muudetavus ( lihtne muuta- koostis, kujundus, kopeerimine..), suheldavus (interaktiivsus,suum, animatsioon), kohesus (reaalajaline kaardistus, sündmused), suurem formaliseeritus, ökonoomsus ( andmebaasipõhine kaarditootmine, 1 tuumandmebaas) 16. Mida nimetatakse metaandmeteks? Andmed andmete kohta e. Andmed kaardi kohta (nimi, Mk, projektsioon, tootja...) 17. Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine? Protsessid: andmehõive, andmetöötlus, väljund Komponendid: riistvara, tarkvara, andmed, organisatsioon 18. Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest? Kirjeldava objekti kuju ja asukoha, mida edasi antakse koordinaatidega. Objekti LIIK
Metaandmed andmed andmete kohta ehk andmed kaardi kohta (nimi, mõõtkava, projektsioon, tootja, asukohatäpsus, kajastamise tsükkel jnejne) Informatsioon ehk andmete tõlgendus (pidev sündiv nähtus iga kaardikasutaja peas, sõltub kasutaja tajude tõlgendamise mudelist(oskused, kogemused, kasutuspraktika)) 16. Mida nimetatakse metaandmeteks? Metaandmed on andmed andmete kohta ehk andmed kaardi kohta (nimi, mõõtkava, projektsioon, tootja, asukohatäpsus, kaasajastamise tsükkel jne) 17. Millistest protsessidest ja komponentidest koosneb digitaalkaardi tootmine? Koosneb: KOMPONENDID: riistvara, tarkvara, andmed, organisatsioon PROTSESSID: andmehõive, andmetöötlus, väljund 18. Mille poolest digitaalsed ruumiandmed erinevad teistest andmetest? Ruumiandmed kirjeldavad:
annaabi.ee 
