K. Sepa laululapsed O. Ehala ,,Päkapiku K. Sepp jõululaulud' T. Tang Feridee Sevoastjanov Adam ,,Jõuluöö'' Rita Naaber Sõmfoniettorkester, G. F. Händel - ,,Air''Veemuusika E. Narborna Kairit Sepp G.F. Händel - ,,He shall feed M.Altrov his flock'' Messiasest Sümfoniett ja Kairit J. S. Bach - Koraal ,,Jesu bleibet K. Sepp laululapsed meine Freude'' E. Narbona 4. Minu mulje: Minule meeldisid kontserdi osad palad väga nagu näiteks Rondo poolt esitatud popurrii kaunimatest jõululauludest kuna see oli vaikne kuid samas oli meloodia mänguline. S. Berensi, M. Lehto ja R. Mäetalu esitatud popurrii ,,Jõuluviisid'' meeldis
4) Too näiteid Torma ja Põltsamaa muusikaelu kohta. V: 1844. aastal lõi A. Jakobson Tormas laulukoori, 4 aastat hiljem ka pillikoori. Neljahäälset laulu viljeldi peaaegu kõigis Torma kihelkonna külakoolides. Kõrge tase jäi püsima ka pärast Jakobsoni surma. Põltsamaa kerkis esile tähtsa kultuurikeskusena. M. Wilbergi käe all saavutas Põltsamaa koor tolle aja kohta vägagi kõrge taseme koos solistide ja oreliga kanti 1856. aastal ette osi Haydni ,,Loomisest" ja Händeli ,,Messiasest". 5) Mida tead oma kodukoha kultuuri- ja muusikaelust 19.sajandil? Võimaluse korral tee sellest lühiülevaade. V: Ei tea eriti midagi. Küsimused lk 35 1) Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? V: Esimesed laulupäevad Eestimaal toimusid Põlvas (a. 1858), Saaremaal Ansekülas (a. 1863), Jõhvis (1865), Pärnu lähedal Uulu mõisas (1867), Simunas (1866) ja Hiiumaal (1867), Martin Körberi eestvõttel.
juures Tartus · Kooride hulga kasv · Hellenurmes ,,Betheli" nimelises koolis mitmehäälne laul · Torma pillikoor ja laulukoor; neljahäälne laul; kanti ette osi Mozarti Reekviemist; A. Jakobson · Põltsamaa 1847 a. esimene eestikeelne ilmalik laulukogu (Hörschelmann) · ,,Mönned armsad laulud" saksa keelest tõlgitud laulud · Wilberg tema juhtimise all kanti ette osi Haydni ,,Loomisest" ja Händeli ,,Messiasest" · 19. saj teisel poolel palju koore, asutati palju lauluseltse · 1865 a. Revalia esimene lauluselts · 1865 a. Estonia Kuulamine · ,,Uni tule silma sisse" (äiu-äiu /.../ uni tule /.../ kägu sisse /.../ lapse silma sisse /.../ kui ei anna uut kuube) · ,,Une sulased" (ta astu sisse akenast /.../ kuku lapse kulma peale /.../ maga jalga poisika /.../ kena kimbu keskeella) · ,,Kasvab karjaseks"
osutada ka naisele, mistõttu peeti täiesti adekvaatset võimalikku refereerimist Maarjale. 2 Alles 16. sajandil vaidles Erasmus sellele ideele vastu, näidates, et kreeka tekstis välistab meessoost artikkel viitamise Maarjale.3 John Bowmann (1989) seob messiaanliku tähenduse ja põlvenemise teema kokku oma idees, et Jeesus viitas selle väljendiga endale kui Aadama pojale, sest juudid uskusid, et Aadama vaim on osa Messiasest.4 Sellegipoolest on põlvnemisel põhinevad interpretatsioonid nõrgad kahel olulisel põhjusel. Esmalt on raske seletada, miks oleks Jeesus pidanud endale pidevalt viitama kui inimesest põlvnevale, arvestades, et kõik tema ümber olid ka inimesed ja teiseks ei arvestanud varased põlvnemisel põhinevad tõlgendused kreekakeelse teksti lähtetekste ehk aramea- ja heebreakeelseid allikaid.5 „Inimese Poeg“ kui inimene – humanistlik seletus
annaabi.ee 
