faalanksi lüüasaamine suures lahingus lõpetas senise aukartuse nende sõjajõu vastu. Teisalt tõstis see oluliselt Teeba autoriteeti, pannes aluse viimase lühiajalisele hegemooniale. Arkaadialased kukutasid paljudes linnades spartameelsed oligarhiad ja kutsusid teebalasi endale appi. 371/370 a. eKrt talvel tungis Teeba vägi Epameinodase juhtimisel Peloponneseosesse, laastas Lakooniat ja siirdus siis Messeeniasse, vabastades selle Sparta sajanditepikkuse võimu alt. Messeenlased rajasid oma riigi. ateena mereliit II: 377/378 taastasid ateenlased mereliidu. See nn ateena mereliit II oli kavandatud rangelt vabatahtliku ja kaitseotstarbelisena. Ateenat ja kõiki teisi liitlasi käsitati võrdsete partneritena. lidu ühisotsused tulid kinnitada nii ateena rahvakoosolekul kui ka liitlaste esindajate ühiskogogul, mis käis koos Ateenas 6.Sotsiaalne areng IV sajandil
Spartat ta ei rünnanud, kuigi see oli müürideta. Ta tegi lihtsalt tiiru ümber Sparta. TA läks ka Messeeniasse ja vabastas nad. Messeenia vabastamine oli ränk löök Spartale, kuna seal oli põhiosa spartalaste heliootidest. See nõrgendas Sparta riigi majandusliku alust. Tehti Messeenia riik, mida varem ealses polnud olnud. Arkaadialased tegid ka riigi. Selle kõige tulemus Sparta- Peloponnnose riik, mis oli 200 aastat olnud, lagunes. Sparta hegemoonia langes. See tõi kaasa lühiajalise Teeba hegemoonia, kus põhitegelane oli Epameinondas. Nad ei suutnud oma
teha, taganesid ilma suurema võitluseta. See võit oli suure sümboolse tähendusega, ligemale 200 aasta lähedalle suur hopliidi lahing kus spartalased olid kaotuse saanud, murendas nende autoriteeti, hirm sparta vastu kadus. Peloponnosose liidus puhkes ülestõus, liitlased keeldusid allumast spartale enam. Senised sparta liitlased läksid sparta poole üle, epameinondas tuli Lakoonikasse, jättis Sparta ründamata, tegi tiiru ümber oma väega. Ta läks Messeeniasse ja vabastas selle sparta ülemvõimu alt , oli ränk löök spartale, seal oli põhiosa helootid., kellel põhines põhiline režiim ,kuna nad tootasid spartiaatide jaoks. See tekkitas Messeenia riigi ja arkaadlased kes seni olid olnud sparta liitlased, rajasid ühtse föderatiivse riigi. Tulemus oli sparta peloponnosose liit (200 aast) ühendas seda, ja väikestest kriisidest hoolimata püsis oli nüüd lagunenud. See tõi kaasa lühiajalise Teeba
oligarhiad ja kutsusid teebalasi appi tõrjuma spartalaste vastusamme. 371/0. a. talvel tungis Teeba vägi Epameinondase juhtimisel Peloponnesosse, laastas Lakoonikat 39 (müürideta Sparta linna päästsid vaid Eurotase jõe talvine kõrgvesi ja ustavaks jäänud liitlaste Korintose jt. õigeaegne abi) ja siirdus siis Messeeniasse, vabastades selle Sparta sajanditepikkuse võimu alt. Messeenlased rajasid oma riigi ja pealinna Messeene oma püha mäe Ithome jalamile. Spartale oli Messeenia iseseisvumine ränk löök, sest jättis riigi ilma umbes poolest territooriumist ja spartiaadid Messeenias paiknunud klerostest. Spartiaatide arv vähenes sellest ilmselt veelgi. Nii tõi Epameinondase sõjakäik kaas Sparta hegemoonia pöördumatu languse Peloponnesoses. Enim kasu tõi see,
annaabi.ee 
