Siinsed vanimad asulad paiknesid Soome lahe, Narva jõe ning Peipsi kaldal. Tuntuimaks keskmise kiviaja leiukohaks on Narva Joaorg, mille vanim asulakiht kuulub VI aastatuhandesse e. Kr. Sel ajal elas Eesti alal lõunapoolse päritoluga nn. Kunda kultuuri rahvastik, kes kuulus oma antropoloogiliste tunnuste poolest europiidide hulka. P. Ariste hüpoteesi kohaselt kõnelesid Kunda kultuuri kandjad mingit protoeuroopa keelt, mida tänapäeva keelkondadega seostada ei osata. Mesoliitilise Kunda kultuuri baasil tekkis Eestis ja naaberaladel IV aastatuhandel e.Kr. varaneoliitiline kultuur, mis on oma nime saanud Narva leiukoha järgi . Narvast ja mujalt Ida-Eestist saadud varaneoliitilisel keraamikal on erinevalt Narva kultuuri lõunapoolsena levikuala savinõudest täheldatud teatavaid idapoolseid mõjutusi. Seetõttu on peetud võimalikuks, et juba mesoliitikumis toimus Eestisse rahvastikusiirdeid ida poolt
ja Ulla Kadakas (siis Saluäär). Sindi-Lodja I asulas oli 2001. aasta kaevandi suuruseks 74 m2. Mesoliitiline kultuurkiht oli kohati kuni 35 cm paksune. Leiti peamiselt 14 kiviriistu ja luid, keraamika puudus. C proovid andsid tulemuseks 7600- 6800 ema ja 5870-5470 ema. Sindi-Lodja II asula oli umbes samasuguse ilmega. Selle leiumaterjali põhjal võib tõmmata seoseid Edela-Eesti ja Kesk-Eesti mesoliitilise 14 materjaliga. Siit leiti Eesti vanimad hülgeluud. C proovid andsid tulemuseks 7300-6650 ema. Eesti saarte mesoliitiliste asulate kogutud luumaterjalis on esikohal hüljes. Hiiumaal Kõpus on teada seitse mesoliitilist asulakohta, neist kaht on ka kaevatud. 7 Ruhnu saarele jõudsid inimesed ca 5300 ema. Aivar Kriiska kaevas seal 1999. aastal kaht kiviaja asulakohta
U 6500 eKr algas seal maaviljelus. Jarmo küla oli siis üsna väike, pisut üle 25 savist hoone, elanikke u 100150. Hooned savist, mõnikord oli vundament laotud kas osaliselt või täiesti kividest. Majad nelinurksed, sees saviahi ja säilituslohk. Ehitistega liitusid tarastatud hoovid, nende vahel olid ebakorrapärased teed. Jarmo elanikud kasvatasid otra, nisu, uba, läätse. Kodus lambad, kitsed, koer. Jahiloomade osa üpris väike. Rohked jahvekivid, uhmrid, sirbid. Põhiosa esemeid mesoliitilise ilmega. Jarmos oli savinõude eelne neoliitikum (maaviljelus oli enne keraamikat). Asulakoht jäeti maha u 5800 eKr (ei ole päris kindel). Jarmoga suhteliselt samaaegne oli Ali Kosh Deh Lurani tasandikul Iraanis. 70005000 eKr seal neoliitiline asustus. Asetses Iraani kiltmaa lähistel, sademete hulk oli piisav kuivaks põllunduseks; lähedale jäid ka talvised rohumaad. Muistisel eristatakse kolme kasutusfaasi: 1. Bus Mordeh (70006500 eKr). Siis kasvatati paari kodustatud taime,
annaabi.ee 
