Valgevenes leiduva kvaliteettulekiviga. Selle baasil võib oletada, et regioonis tegeldi kaubandusega. Zvejnieki kalmistu - Kunda kultuuri suurim kalmistu. Kunda kultuuris pole avastatud ühtki kindlalt sellele kultuurile omast kalmistut. Arvatavad Kunda kultuuri kalmistud Eestis: Kivisaare (Viljandimaa, Kolga-Jaani vald) Veibri (Luunja vald, Ihaste külje all) Eesti vanim matusekoht. Neoliitikum ja viljelusmajanduse levik Üleminekut mesoliitikumilt neoliitikumile on erinevatel maadel määratud erinevate tunnuste alusel. Näiteks on mõnel pool neoliitikumi alguseks loetud uusi võtteid kivitöötlemise tehnoloogias ja selleks oluliseks muutuseks peetakse lihvitud kiviriistade ilmumist. Teistes maades on neoliitikumi märgiks loetud savinõude valmistamise algust. Viimasel ajal on aga paljudes maades hakatud neoliitikumi alguseks pidama üleminekut viljelusmajandusele. Neoliitikumile ülemineku tunnused:
Arvatakse, et vaiehitusi tollal veel ei tuntud ning elati mingisugustel parvelaadsetel alustel, kuhu rajati elamud. Tänu headele tingimustele, on siin säilinud arvukalt orgaanilisest materjalist esemeid. Maglemose kultuuri asulad paiknevadki jõgede-järvede kallastel. Tööriistadest kasutati mitmesuguseid mikroliite, aga ka makroliite kivikirveid. Paljud maglemose kultuuri luuesemed on kaunistatud sisseuuristatud ornamentidega. Kütiti ürghirvi, metskitsi. Üleminekuks mesoliitikumilt neoliitikumile oli Skandinaaviamaades Ertebølle kultuur. Selle lõpuosa alates u 4600 eKr ongi juba neoliitikumis kasutusele tulid savinõud. Neoliitikum ehk noorem kiviaeg 80005000 eKr Lähis-Ida ja Vahemere regioonis, 40002000 eKr Kesk- ja Põhja-Euroopas. See oli kiviaja viimane ja arenenuim staadium, mida iseloomustavad suured muutused. Ajal, mil Euroopa lõuna- ja keskosas olid kujunemas juba maaharimine ja karjakasvatus, oli põhja pool veel kaua valitsev anastav majandus.
kihistunud ühiskond. Sellega algas neoliitikum, kiviaja noorim järk. Neoliitikum Vanimad nisu ja rukkikasvatajad olid u 13 000 a tagasi Süürias. Vanimad põllundusega seotud muistised asuvad Lähis-Idas, Niiluse orus, Zagrose mäestiku orgudes Põhja- Iraagis, Anatoolias, Põhja-Süürias, Jordani jõe orus. U 10 000 eKr muutus ilmastik. Levisid mitmesugused metsikud odra- ja nisusordid sobiv alus maaviljeluse tekkeks. Üleminekul mesoliitikumilt neoliitikumile leidsid aset mitmesugused muutused. Tuli uus kivitöötlemise tehnoloogia (kivi puurimine, lihvimine). Võeti kasutusele uusi kivimiliike. Hakati valmistama savinõusid (toidutagavarade hoidmine). Kangakudumise algus. Viljelusmajanduse algus lõi eeldused linnalaadse asustuse tekkeks. Elanikkonna kasv viis esimese demograafilise plahvatuseni. Vajadus uute põllumaade järele. Sõjad. Muutused ideoloogias. Maaviljeluse teke Lähis-Idas. Lähis-Ida neoliitikum