Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes
.......................... On putukaid, kellel esineb mitu välimuselt erinevat vastsejärku ning üleminek nende vahel toimub nukusarnase ebanuku staadiumi kaudu. Sellist arenemist nimetatakse ülimoondeks ning esineb ta näiteks villimardikatel, keda ka Eestis kevadel rohu sees istumas kohtab. Nende munast kooruv pisike väga liikuv vastne ronib mõnele õiele ja ootab seal mesilast. Ta haarab õit külastavast mesilasest kinni ning kantakse nii viimase pessa, kus ta muutub hoopis teistsuguseks väheliikuvaks konutaoliseks vastseks, kes toitub meest. Tehes läbi ebanuku staadiumi, saab temast kolmandat tüüpi hoopis Villimardika arenemine jalutu vastne, kes lõpuks nukkub ning areneb valmikuks nagu ka teised mardikad.
semade kasvatamise kogemusi (Mai Endla meetod); Janek Saarepuule, 1. MESILASEMA TÄHTSUS MESILASPERES JA kes aitas kirjutada mesilasema andmise meetoditest ja Nico’t isolaa- MESILASEMA BIOLOOGIA tori kasutamisest; Jaanus Tullile, kes pani koos Janek Saarepuuga kokku itaalia mesilase kirjelduse; Priit Pihlikule, kes kirjutas kraini Tavaliselt on mesilasperes tuhandeid töömesilasi, sadu isasmesila- mesilasest; Peter Pihlile, kes selgitas lähemalt mesilasema kunstlikku si ehk leski ja ainult üks mesilasema. Kõik mesilaspere isendid on viljastamist, ning Aivar Raudmetsale, kes kommenteeris mesilaste mesilasema järglased, ja ka uus ema on saanud alguse vana ema poolt tõuomaduste hindamist. munetud munast. Mesilaspere terviku seisukohalt võib öelda, et