vähenemine 5. Nimeta 4 olulisemat tolmeldajat. Tolmeldajad on erinevad elusolendid (putukad, linnud, loomad), kelle abil ühe taime õietolm ühelt selle liigi õielt teisele selle liigi taime õitele kantakse. Ka tuul on tolmendaja. Kõige rohkem on tolmeldajaid putukate hulgas, mistõttu seda tolmlemise meetodit ka enamasti putuktolmlemiseks nimetatakse. 70% õistaimedest on putuktolmlevad. Põllukultuuride õisi külastavad erinevad putukad: mesilaselaadsed, meemesilased, kimalased, erakmesilased 6. Kirjelda ja võrdle põllu- ja looduskooslust (nimeta mõlemal juhul vähemalt 4 erinevust). Tooge mõlema kohta näiteid. Põllukooslust mõjutab inimene, inimene otsustab mida kasvatab, midsa ei kasvata (umbrohi) ja kuidas kasvatab Põllukooslus: põllu kindla kultuuri kasvatamine, umbrohu eemaldamine, maaharimine, väetamine, Looduslik kooslus. Inimene ei mõjuta. Loodus kasvab ise, ilma et inimene sekkuks,
lineatum) pääsusaba (Papilio machaon) pääsusaba (Papilio) ratsulibliklased (Papilionidae) Phryganea grandis puruvanalased (Phyganeidae) kihulane kihulased (Simuliidae) maakimalane (Bombus kimalane (Bombus) mesilaslased, mesilased lucorum) (Apidae), ülemsugukond mesilaselaadsed (Apoidea) ojasilm (Lampetra planeri) jõesilm (Lampetra) silmlased (Petromyzontidae) jõeforell (Salmo trutta fario) lõhi (Salmo) lõhilased (Salmonidae) haug (Esox lucius) haug (Esox) hauglased (Esocidae) karpkala (Cyprinus carpio) karpkala (Cypriunus) karpkalalased (Cyprinidae) tursk, atlandi tursk (Gadus tursk (Gadus) tursklased (Gadidae) morhua), alamliik tursk, läänemere tursk (Gadus morhua callarias)
Tolmeldamine tagab põllumajandusele: 1) suurema saagi 2) viljade kvaliteedi 3) sünkroniseerib seemnete valmimise 4) seemnete parema idanevuse 5) majandusliku tulu Kasu loodusele: 85-92% kõigist õistaimedest on putuktolmlevad ja see on enamasti ainus viis taimede suguliseks paljunemiseks ja geneetilise informatsiooni mitmekesistumiseks. Põhilised tolmeldajad: mardikalised, liblikalised, kahetiivalised ja mesilaselaadsed. · Mesilaste käitumuslikud kohastumised õitel toitumiseks ja õietolmu edasikandmiseks. Kohastumused: 1) suised - tolmu haukamiseks ja vedela toidu imemiseks 2) suured silmad 3) hästi arenenud aju 4) harunevad karvad kuhu tolmuterad kinni jäävad 5) kohastumused tolmu kandmiseks (tolmeldamispallike) · Tolmeldamiskriis ja selle põhjused. Mesilaste arvukuse kahanemine:
· Tolmendamisest saadav tulu ületab mesindusest saadava tulu mitmekordselt Mida vaja? · Õistaimi, õitsvaid põlluservi jne TOLMLEJAD · Mardikalised o Evolutsiooniliselt kujunesid enne õistaimede teket seega pole kohastunud nektarid sööma, pole head tolmendajad · Liblikalised o Head, kuna neil on juba pikad suised · Kahetiivalised o Head, neil on kindlad õied, tunnevad hästi värve · Mesilaselaadsed parimad tolmendajad o Kimalased o Erakmesilased o Meemesilased (nö kodustatud) Mesilaste tähtsus · Vastsed toituvad õietolmust (mitte nagu teistel millestki muust), seega peab valmis külastama palju-palju õisi · Suised nii tolmu haukamiseks kui ka vedela tolmu imemiseks + keel, millega ära limpsida o Kimalaste suised: õieputke pikkused on sageli vastavuses suise pikusega (nt
annaabi.ee 
