Kasutatud rahvameditsiinis kuristamiseks valuliku kurgu korral ja haavade ravitsemiseks, kuid ka kuutõbiste ravimiseks ja mõningate nahahaiguste korral. Karja- ja heinamaadel madala söödaväärtusega umbrohi. Kaitse all olevad: 1. Kategooria: Mägi-Kadakkaer Sile Kardhein Lääne-Sõlmhein Alpi Litterhein Siberi Koldkaer 2.Kategooria Rand-Soodahein Pehme Mesihein Juurduv Kõrkjas 3.Kategooria Madal Kadakkaer Rand-Orashein Mets-Aruhein Sale Haguhein 4.Kategooria Pruun Lõikhein Põld-Härghein Värvi-Paskhein
Raiestikel suureneb põdrakanepi, võnk-kastevarre, metskastiku, ja pohla osatähtsus. Levik: kogu Eestis, eriti sage Kagu-Eestis. Tähtsamad taimekooslused: mustikamännik, mustikakuusik. KAITSTAVAD TAIMELIIGID NÕMME- JA PALUMETSADES I kategooria: karedahambane osi (Lääne-Saaremaal) II kategooria: palu-liivkann (Kirde- ja Kagu-Eestis), liiv-hundihammas (Viljandi ümbruses), gallia tarn (Lääne-Eestis), pehme mesihein (Harjumaal), mägi- seahernes (Kirde-Eestis), väike käopõll (üle Eesti), soovalk ( üle Eesti), liiv- esparsett (Lõuna- ja Ida-Eestis ning Harjumaal), mägi-piimputk (Tartumaal), palu- põisrohi (Kagu-Eestis), püstine hiirehernes (Lääne-Eestis) III kategooria: mets-vareskold (üle Eesti v.a. Järva- ja Raplamaal), nõmm-vareskold (Kagu-Eestis ja Lääne-Virumaal), tumepunane neiuvaip (üle Eesti), laialehine
piimalill Lubjavaesel mullal: Kilpjalg, valge karikakar, väike oblikas, põldosi, aaskannike Huumusrikkal mullal: Kõrvenõges, võilill, vesihein Aluselisel mullal: ahtalehine kõrvik, põldsinep, põld-kannike, seljarohi, roomav maran, lutsern, pehme kurereha, salvei. Happelised mullad: h. nälghein, h. tõnnike, mailane, harilik kirikakar, kassiristik, põldrõigas, valge karikakar, väike oblikas, vill-mesihein. Toitainetevaestel muldadel: harilik kirikakar, kanarbik, hiirekõrv, harilik varakevadik, valgeristik Toitaineterikastel (huumus): põld-litterhein, kõrvenõges, põldohakas, harilik punand, võõrkakar, valge hanemalts, põldrõigas, hiirekõrv, harilik malts, must maavits, vesihein. Niiske, tihenenud muld: põldmünt, põldosi, suur teeleht, hanijalg, paiseleht, roomav tulikas, kanakoole. Kuivad mullad: ahtalehine kõrvik, kollane karikakar, valge pusurohi, harilik kurekael, pehme kurereha
Vase suhtes on tolerantsed: harilik põisrohi, punane pusurohi, hapuoblikas, kollane pärdiklill, paiseleht, võilill, punane aruhein, harilik kerahein, võnk-kastevars, harilik ja valge kastehein. Tina suhtes on tolerantsed: lamba-aruhein, soo-kastehein, valge kastehein. Tsinki taluvad: kevadmenuartsia, harilik põisrohi, hapuoblikas, harilik merikann, alpi litterhein, aaslina, süstlehine teeleht, ümaralehine kellukas, punane aruhein, lõhnav maarjahein, lamba-aruhein, vill- mesihein, soo-kastehein, harilik ja valge kastehein. Konvergents organismirühmade erinevuse vähenemine evolutsioonis organismide tunnuste sarnastumise tagajärjel. Näiteks troopilises piirkonnas elav koolibri ja liblikas. Vastandiks on : Divergents populatsioonide erinevuse suurenemine evolutsioonis. Divergentsi põhjustab erinevate tunnuste ilmumine organismidel. Ökoloogiline divergents ühe taksoni kohastumine väga erinevate elutingimustega. Nt. tulika perekond.
annaabi.ee 
