Kitsamas tähenduses ja klassikalisemas mõistes tähistab see feodaali-vasalli suhteid (vasalliteet), rõhutades just suhteid isikute vahel. Laiemas mõistes tähistab feodalism üldse keskaegset feodaalühiskonda, mida iseloomustavad vasallisuhted, mõismajandus ja pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku kirik. Kui aga feodalismist räägitakse 18. ja 19. sajandi tingimustes, siis peetakse silmas üldse agraarseisuslikku ühiskonda. Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: - vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon - vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Vasalliteet Vasalliteedile ehk lääni- ehk feodaalsuhete tekkele pani aluse Karl Martelli sõjaväereform: et luua ratsavägi, anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlite kiht. Lõplikult kujunes läänikord välja
Võttis endale frangi hertsogi tiitli 732 peatas Poitiers lahingus araablaste edasitungi Euroopas. Pani aluse raskeratsaväele, mis aitas feodaalühiskonnal 600 a püsida. Saavutas kiriku toetuse ja kindlustas Frangi riigi ühtsuse. III) Pippin Lühike, päris 741 võimu. Aitas nõrkadel paavstidel taastada Roomas korra.Alistas langobardid ja võimaldas rajada Rooma paavsti e kiriku riigi. Tasuks kroonis paavst Pippini ametlikult Rooma kuningaks. Sellega lõppes merovngide ajastu ja võimule tulid karolingid. IV) Karl Suur valitses 768-814. oli kirjaoskamatu kuid geniaalne väepealik. Edendas kultuuri. Levitas ristiusku, vallutas palju. Läks sõjaretkega paavsti vaenlaste vastu ja sai tänutäheks 800 a keisri tiitli. sai ka Bütsantsi keisriks aastal 812. Vallutuste tulemusena suurenes riik 1,2 miljoni ruutkilomeetri-ni.(18 miljonmit elaniku)riiki hoiti koos relva ja tugeva valitseja abil. Majandus süsteem oli maha
praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku usk); 18. ja 19. saj. tingimustes aga agraarseisuslikku ühiskonda. (Üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla) Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tekkepõhjused: 1. Karl Martelli sõjaväereform: et luua ratsavägi, anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlite kiht. Lõplikult kujunes läänikord välja Karl Suure valitsemise ajal. 2
praktiliselt puudusid. Feodalism- kitsas tähenduses feodaali- vasalli suhted e. vasalliteet; laiemas mõistes tähistab see keskaegset feodaalühiskonda (vasallisuhted, mõisamajandus, pärisorjus, seisuslik hierarhia ja katoliku usk); 18. ja 19. saj. tingimustes aga agraarseisuslikku ühiskonda. (Üks isik, vasall, andis ennast võimsama isiku, senjööri kaitse alla) Feodalism klassikalises mõistes kujunes välja Merovngide ja Karolingide ajal Frangi riigis. Feodaalsuhete kujunemise peamised põhjused olid: vajadus luua uut laadi sõjaväeorganisatsioon vajadus luua stabiilne võimusüsteem. Tekkepõhjused: 1. Karl Martelli sõjaväereform: et luua ratsavägi, anti sõjameestele maa koos talupoegadega, kellelt kogutud maksude eest sai soetada vajaliku varustuse. Nii kujunes rüütlite kiht. Lõplikult kujunes läänikord välja Karl Suure valitsemise ajal. 2
annaabi.ee 
