Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia- angli hõimu järi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik-Kent- asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki : Wessex, Sussex, Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki : East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasutusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv poistisoon pendeldas kuni viikingiaja alguseni. (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsusas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. DANELAGH: Alfred Suur sõlmis taanlastega 878 a
Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia anglide hõimu järgi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik Kent asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki: Wessex, Sussex ja Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki: East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasustusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv positsioon pendeldas kuni viikingiaja alguseni (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsustas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. Alfred Suur 9. sajandil hakkasid Inglismaad rüüstama normannide väesalgad
idaossa või sunniti põgenema Iirimaale. Vallutatud maad hakati nimetama Inglismaaks (Anglia anglide hõimu järgi) ja selle asukaid anglosaksideks. Kõige varasem Britannia riik Kent asutati jüütide poolt Jüüti poolsaare kaguossa. Saksid hõivasid saare lõunaosa ja lõid kolm riiki: Wessex, Sussex ja Essex ehk idasakside, lõunasakside ja läänesakside riik. Anglid rajasid põhja pool kaks riiki: East-Anglia ja Northumbria. Anglide ja sakside vahel oli segaasustusega Meroia riik. Algas seitsme riigi verine võitlus ülemvõimu üle. Juhtiv positsioon pendeldas kuni viikingiaja alguseni (esimene rüüsteretk 793), mil esivõim oli siirdunud Wessexi kätte, kes jäi taanlaste ehk normannide (anglosaksid kutsusid taanlasi nõnda) laastamisest esialgu kõrvale. Viimaks otsustas välisohu tõttu Wessexi kuningas Egbert 829. a ühendada kõik anglosaksi riigid Inglise kuningriigiks. Alfred Suur 9. sajandil hakkasid Inglismaad rüüstama normannide väesalgad
annaabi.ee 
