avastamise järjekorranumbrit. Kuude nimetuste veerule järgneb nende avastamisaasta ja avastaja nimi. 1979. aastal avastati kuud juba automaatjaama "Voyager-1" abil. Kauguste veerus on toodud kuude orbiitide raadiused ja järgmises veerus tiirlemisperiood Maa ööpäevades. Viimases veerus on võrreldud Jupiteri kuude massi meie Kuuga. Tabeli kaks viimast rida näitavad, et Jupiteri suurimad kuud on enamasti kopsakamad kui meie Kuu ning neid saab võrrelda isegi planeet Merkuuriga, kuid ühelgi neist ei ole atmosfääri. Kuu Nimi Avastamine Kaugus Periood Läbimõõt Mass nr. (10^3 (ööpäev) (km) (Kuu 4 km) massi) Rõngas Halorõngas 1979 100 22800
tehnoloogia väga kulukas ning ta leiab laialdast rakendust. Elavhõbe moodustab üle 30 mineraali, kuid ainsaks tööstuslikult kasutatavaks maagiks on kinaver HgS (veripunane mineraal). Viimase kuulsaimad ja rikkalikumad leiukohad asuvad Almadenis Hispaanias, mille maardlad sisaldavad 6-7% Hg. Kinaveri leidub ka Itaalias, USA-s, Kanadas jm. Hg nimetused eri keeltes on seotud tema vedela olekuga ja hõbedase läikega. Näiteks, inglise keeles mercury, seos kiiresti tiirleva Merkuuriga, vilgas jumalate käskjalg ja kaubandusjumal Mercurius või quicksilver. Hg ühendeid tuntakse juba muinasajast, samuti ehedat Hg. Temaga oli seotud mitmed maagilised riitused, eriti alkeemias, eriti kinaverikultus Hiina taoistlikus alkeemias. Elavhõbedal on suur roll tehnika ja teaduse arengus. Näiteks, Hg abil on määratud või avastatud õhurõhk, vaakum, tehislik UV-kiirgus. Tänu elavhõbedale on toimunud hapniku avastamine(1774),
Charonil? Kas missioon Pluto Ekspress leiab rahalist toetust? See on võimalus vaadelda Pluutot tema periheeloni lähedal enne 23. sajandit sellist võimalust rohkem ei tule. Kas ja millised aastaajalised muutused toimuvad Pluuto pika 'aasta' jooksul? Charon Planeet Maa meie kodu Maal on piklik orbiit ja kiire pöörlemine, võrreldes näiteks Veenuse ja Merkuuriga. Ta liigub oma orbiidil kiirusega 107 200 km tunnis. Maakera keskkohta vöötab ekvaator- mõtteline joon, mis jagab maakera põhja- ja lõunapoolkeraks. Ekvaator asub mõlemast poolusest ühekaugusel." Pöörlemisel teeb Maa täispöörde ümber oma telje 24 tunniga. Pöörlemisel keerab Maa päiksekiirtele ette järjest uue osa oma pinnast (päev). Alad, mida päiksekiired ei valgusta on kosmilises pimeduses (öö). Meie
poole, milles ta on ja seda tuleb selle luminaariga tegeledes alati arvestada. MERKUUR Peamised põhimõtted: info kogumise, -töötlemise ja -jaotamise meetodid Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): kuni 2 kraadi 30 minutit ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: umbes 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: noored inimesed, või inimesed, kes tegelevad informatsiooniga või kirjutamisega Dünaamilised kontaktid Merkuuriga ennustavad sündmusi, mis seostuvad paberitööga, õppimisega, kirjutamisega, rääkimisega, lühikeste reisidega ja rohke liikumisega. Võib lisanduda palju uusi infosaamise meetodeid, alates uue raamatupoe leidmisest kuni prohvetlike nägemusteni. B.Brady: Predictive Astrology VEENUS Peamised põhimõtted: suhtlus, suhted, ressursid Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): kuni 1 kraad 15 minutit päevas
avastamise järjekorranumbrit. Kuude nimetuste veerule järgneb nende avastamisaasta ja avastaja nimi. 1979. aastal avastati kuud juba automaatjaama "Voyager-1" abil. Kauguste veerus on toodud kuude orbiitide raadiused ja järgmises veerus tiirlemisperiood Maa ööpäevades. Viimases veerus on võrreldud Jupiteri kuude massi meie Kuuga. Tabeli kaks viimast rida näitavad, et Jupiteri suurimad kuud on enamasti kopsakamad kui meie Kuu ning neid saab võrrelda isegi planeet Merkuuriga, kuid ühelgi neist ei ole atmosfääri. Kaugus Mass Periood Läbimõõt Kuu nr. Nimi Avastamine (10^3 (Kuu (ööpäev) (km) km) massi)
ohtlike jäätmete kogumispunkti toimetada. Nüüd ehk oleme pisutki teadlikumad ega näpi seda ohtlikku sõpra/vaenlast enam nii kergekäeliselt. Ent samas ei tasu elavhõbedat ka deemoniseerida ja kõige kurja juureks pidada. Lõpetuseks ütlus tundmatult autoril kõikide nende kadunukeste mälestuseks, keda sajandeid valede võtetega püüti süüfilisest ravida: One night with Venus, a lifetime with Mercury (Veeda öö Veenusega ning eluaeg oled koos elavhõbedaga (Merkuuriga). 7 KASUTATUD KIRJANDUS Wikipedia artikkel (Kodulehekülg) 28.10.2014 Elavhõbe https://et.wikipedia.org/wiki/Elavhõbe (18.06.2015) Wikipedia artikkel (Kodulehekülg) 10.03.2013 Kinaver https://et.wikipedia.org/wiki/Kinaver (18.06.2015) Kepler, T. (Kodulehekülg) 2009 Elavhõbe http://www.miksike.ee/docs/referaadid2009/fyysika.htm (18.06.2015) Karik H
Päikeselt saadavast energiast. Tõenäoliselt saab Jupiter lisaenergiat tema kokku tõmbumisel vabanevast potentsiaalsest energiast, mingisuguse panuse annab ka kasvuhooneefekt, sest Jupiter atmosfääris leidub metaani, ammoniaaki, etaani ja veeauru, kuid seda proportsionaalselt mitte just ülemäära suurtes kogustes.Jupiteri ümbritseb rõngaste süsteem, tema ümber tiirleb vähemalt 63 looduslikku kaaslast. Suurimad neist: Io, Europa, Ganymedes, Callisto on suuruselt võrreldavad Merkuuriga.Jupiteri kahtlemata iseloomulikuimaks tunnuseks on tema Suur Punane Laik – see on Jupiteri atmosfääris möllav hiiglaslik keeristorm, mis on kestnud juba vähemalt 300 aastat. Sellesse tormi mahuks vabalt sisse ka Maa. Tormituulte kiirus laigus küünib üle 400 km/h. Saturn Tähtsaimad karakteristikud: kaugus Päikesest 9,58 AU, kiirus orbiidil 9,7 km/s, tiirlemisperiood 29,5 Maa-aastat, kaaslaste arv 62, läbimõõt 9,45 Maa läbimõõtu, mass
“ 32 Esimene planeetidega sarnaselt liikuv objekt Ceres, mis paistis teleskoobis siiski punktina nagu tähedki – siit ka nimetus asteroid – kreeka keelest „tähesarnane“ – avastati 1801. aastal (Giuseppe Piazzi), mõne aastaga leiti kümneid analoogilisi planeedikesi – Vesta, Pallas, Hygiea jpt. Suurimad asteroidid: Ceres, Vesta, Pallas ja Hygiea on suuruselt võrreldavad Pluuto, Kuu ja isegi Merkuuriga, väikseimate läbimõõt võib jääda mõne kilomeetri kanti. Asteroidide sattumise kohta Marsi ja Jupiteri vahele on kaks vastandlikku teooriat. Ühe kohaselt jäid nad sinna Päikesesüsteemi tekkimisel – neist lihtsalt ei moodustunud mingil põhjusel planeeti, teine – katastroofi teooria – ütleb, et asteroidid tekkisid selles piirkonnas tiirelnud planeedi kokkupõrkel mingisuguse kosmilise „tulnukaga“ – eksoplaneet, hiidkomeet vms
annaabi.ee 
