Majandusajaloolased ja ühendused Klassikaline poliitökonoomia Klassikaline majandusteadus ehk klassikaline poliitiline ökonoomia on mõtteviis majandusteaduses, mis tegeles majanduskasvuga seotud küsimuste uurimisega. Klassikaline majandusteadus tähendas üleminekut merkantilismilt tänapäevasele majandusteadusele. Klassikalise majandusteooria peamisteks arendajateks peetakse Adam Smithi, David Ricardot, Thomas Malthusi ja John Stuart Milli. Mõnedes käsitlustes loetakse klassikalisteks majandusteadlasteks ka William Petty, Johann Heinrich von Thünen ja Karl Marx. David Ricardo (1772-1823) uuris tootmissfääri ja pidas tööd rikkuse allikaks ja kaitses majandustegevuse vabadust. Ühiskonnas on kolm vastuolulist põhiklassi: tööstuskodanlus,
/1, lk 27- 31/ Petty oli esimene majandusteadlane, kes arutles diferentsiaalrendi olemuse üle. Ta leidis, et põllumajandussaaduste hinnad Londonis sõltuvad sellest, kui kaugel on need Londonist kasvatatud. Ta mõistab ka maapinna viljakuse mõju rendi suurusele. /1, lk 32/ Prantsusmaal püsis kuningavõim kindlalt. Majandusteadlased hakkasid nõudma põllumajanduse esiletõstmist. Kui Inglismaal toimus üleminek merkantilismilt 6 klassikalisele poliitilisele ökonoomiale peaaegu märkamatult, siis Prantsusmaal oli võitlus merkantilistide vastu terav. Olulist osa etendas siin Boisguillebert. Boisguillebert otsis tõelist ehk õiglast väärtust, mille suurus on kindlaks määratud kauba tootmiseks kulutatud tööga. ühe kauba tõeline väärtus selline teine kaup, mille tootmiseks on niisama palju tööaega kulutatud
piirangutele, mille tulemuseks on ressursside väärpaigutus. Teema 4 Inglise klassikalise majandusteooria teke 17 saj keskpaigaks oli Inglismaal tootmine tasemel, mida ei rahuldand senised tootmis ja omandisuhted. Põhiline oli feodaalsüsteem, sõltuvus maast. Tööstus oli jõudnud manufaktuursess staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Klassikaline majandusteadus tähendab üleminekut merkantilismilt tänapäeva majandusteadusele. William Petty tegutses 17 saj ja oli inglise klassikalise majandusteaduse tähtsaim esindaja. Petty määras kauba hinda tema valmistamiseks kulunud töö alusel. Selle teesi alusel töötas välja väärtusteooria, mille kohaselt eristab loomulikke hindu (määratavad töö kaudu) ja poliitilisi hindu (turuhind). Oli üks esimesi, kes rõhutas, et eri valdkondades tehtav töö pole ühesuguse väärtusega
Tootmissuhted arenevad aga ebaühtlaselt, kuna . . Ch. companies kaitsjana ja raha eitajana oli ta terav merkantilismi kriitik. valitsev klass ei taha loobuda oma privileegidest ja püüab seega .(Dutch East (Coulbert arendas tööstust põllumajanduse arvelt) arengut takistada. Seetõttu toimub üleminek ühelt Indian).Nendel ili riigigarantii.3)Uued majndinst-pangad-suudab Inglismaal toimus üleminek merkantilismilt klassikalisele suunata rahavoogi ükskõikkuhu.=kapital.süsteem,(pank ühiskonnatüübilt teisele revolutsiooni teel, mille käigus majandusteadusele märkamatule, Prantsusmaal aga üsna teravalt. asendatakse varasemad tootmissuhted uutega. Veneetsia),filiaalide süsteem-ei pidanud pangaomanik saatma Eksis
põllumajanduses. Kiiresti kasvas kaubanduse osatähtsus. Loodu suuri kaubaühinguid. Tööstus oli jõudnud manufaktuursesse staadiumi. Nii maa kui linnakodanlus võitles feodaalse klassi vastu. Majanduslikult tähendas see kaubanduskapitali osatähtsuse languse ning tööstuskapitali osatähtsuse tõusu algust. Prantsuse- Prantsusmaa oli mahajäänum, teel kuningavõimu tugevdamisele, kodanlus oli seal nõrk. Hakati põllumajandust esile tooma. Üleminek merkantilismilt klassikalisele majandusele toimus väga teravalt. Võitlus merkantilistide vastu oli tugev. Selle algatas Boisguillebert, lõpule viisid aga füsiokraadid. Ehk siis lühidalt kokku võttes: Inglismaa merkantilistlik kogemus oli igati positiivne, Prantsusmaal mitte nii väga. Nii inglise kui prantsuse klassikalise majandusteaduse tähtsus 1. Hakati uurima väärtusteooriat, majanduse tõelist olemust. 2. Boisguillebert asus merkantilismi suhtes kaubanduspiirangute mõttes kriitilisele
annaabi.ee 
