KOKKUVÕTE *Okasnahksed on omapärase välimusega peata loomad. *Meritähtedel ja merisiilikutel on naha all lubiplaatidest skelett ja nahast ulatuvad välja lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad. *Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. *Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid, meripurad aga tugevaid kerelihaseid. *Toidu haaramiseks on merisiilikul viieosalised lõuad, meripural suu ümberpaiknevad kombitsad. *Meritähed on röövloomad, merisiilikud on taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest. *Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne. *Okasnahksed elavad suure soolasisaldusega vees. *Mitmed merisiilikud ja meripurad on inimestele toiduks. Kasutatud kirjandus. *Loomariigis *Bioloogia põhikoolile II *http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/echinoidea.html *http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/echino.html *http://www
taimetoidulised ja meripurad toituvad põhjasetetest. Kõik okasnahksed arenevad moondega, neil on ujuv vastne. Meritähtedel ja merisiilikutel on naha all lubiplaatidest skelett ja nahast ulatuvad välja lubiogad. Meripuradel lubiokkad puuduvad. *Liikumiseks on okasnahksetel arvukad torutaolised iminapaga varustatud ja mereveega täidetud jalakesed. *Meresiilikud kasutavad liikumiseks ka okkaid, meripurad aga tugevaid kerelihaseid. *Toidu haaramiseks on merisiilikul viieosalised lõuad, meripural suu ümberpaiknevad kombitsad. Tähtsus- toiduahelas, inimesele mõned toiduks. 5. PROTISTID 1.) Vetikad-hulkrakne vetikas: fotosünteesib kogu talluses, organeid pole, kinnituvad haardkette abil, paljud ei kinnitu, toestab vesi, õhupõied, kloroplastid on erineva kuju ja värvusega. Taim: fotosünteesib ainult rohelistes osades, eristunud organid, kinnituvad juurte abil, toestab/hoiab püsti vars, kloroplastid on rohelised ja läätsekujulised.
ja seonduda munaraku ZP-ga ning läbi viia akrosomaalreaktsiooni. Moodustub akrosomaaljätke, mis tungib munaraku rebukestani ja mille pind on kaetud bindiiniga (liigispetsiifiline valk, mille retseptorid on munaraku pinnal) - toimub gameetide seondumine o Gameetide ühinemine - Rebukesta lüüsimisel akrosoomi ensüümide toimel pääseb sperm munaraku pinnale. Merisiilikul on kirjeldatud, et spermile sopistub munaraku pinnalt viljastumiskühmuke ehk fertilisatsioonikoonus. Oma olemuselt on selline struktuur homoloogiline spermi akrosomaaljätkega, kuna viljastumiskühmuke moodustub globulaarse aktiini polümeriseerumise tõttu ootsüüdi kortikaalses tsütoplasmas. o akrosomaaljätke - akrosomaalreaktsiooni II osas
muutused organismi fenotüübis, mis on evolutsiooniliselt kinnistunud. Differentseerimine seevastu on erinevate rakutüüpide, kudede ja organite moodustumine läbi spetsiifilise geenide regulatsiooni. Arenemise ja diferentseerumise tasemed: Morfoloogiline; Biokeemiline; Geneetiline (genoomi repressiooni/aktivatsiooni muster). Genoomi aktiivsus ontogeneesis: Enamus genoomi DNA-st ei kodeeri valku (junk DNA;~98.5% inimesel). Merisiilikul on näiteks igal ajahetkel vaid ~6% unikaalsetest järjestustest transkriptsioonil. Diferentseerunud kudedes vaid 0,8% genoomist ekspresseeritakse. Ega me veel praegu ei tea "junk" DNA rolli, võimalik et see ei ole ainult kasutu. Molekulaargeneetika meetodid (I) 1. Amplifitseerimine (Polümeraasi ahela reaktsioon -PCR) 2. DNA sekveneerimine ehk järjestamine 3. DNA Fingerprinting 4. Ühe nukleotiidi polümorfism (SNP)
annaabi.ee 
