Hüdra kehasein on kahe kihiline.Hüdral on suuava · Meriroos ei liigu,meririst liigub.Meriristil ja eeriroosil on kombitsad.Meririst on läbipaistev, eeriroos värvikirev. · Kaelusviburrakud panevad käsnas vee liikuma. · Käsnade toes koosneb sarvaine niidikestest. · Käsnad sigivad suguliselt.Kaelusviburrakud püüavad käsnadele toiduosakesi.Ainuõõsed sigivad pungudes ja suguliselt.Nad toituvad kombitsateabil. · Korallil on meriroosiga sarnane ehitus.Hüdra on piklik aga meririst on lameda keha kujuga. · Käsnad ja korallid moodustavad koloonijaid,sigivad ja tarbivad toitu. · Korallid lagunevad 1000 aasta jooksul ja neis tekivad saared. · Käsnade ja korallide juures saavad elada kalad,ussid ja taolised elukad.
Vähilaadsed Heliis Põder ja Grete-Janette Teesalu 8.A klass Võru Kesklinna Kool Vähid · Lüliline keha · Kitiinainest kest · Lülilised jätked · Puhta veega veekogud · Väikekalad, surnud organismid, vetikad · Lahksugulised · Lüli toiduahelas Erakvähk · Võivad elada kasulikku kooselu meriroosiga · Kannavad meriroosi teokarbi pinnal kaasas · Peidavad oma pehme kaitseta tagakeha tühja teokarbi sisse https://www.youtube.com/watch? v=0jZe_VGLRYI Krabid · Tagakeha on redutseerunud · Neid katab enamasti tugev välisskelett · Esimesed käimisjalapaarid on muundunud sõrgadeks · Ookeanites, maismaal ja ka magevees Ämblikkrabi · Sõrad, meenutab ämbliku · Vetikad, karbid, surnud organismid · Muneb
Teine närvirakkude kogum on talla juures. Erinevad kehaosad on tundlikud erinevatele ärritustele. Suuketas on näiteks tundlik keemilistele, mitte mehaanilistele ärritustele ning tald hoopis mehaanilistele, mitte keemilistele ärritustele. Elupaigad · Aktiinid ehk meriroosid elavad kõikjal meredes: polaaraladest troopikani, rannakaljudest põhjatute sügavikeni. Siiski on nende meelispaigaks soojad veekogud. Meredes kus on vähe valgust sarnanevad tihti loomad taimedega. Nii on ka meriroosiga. Soojades vetes meeldib elada ka erakvähkidel. Kuna nende tagakeha on nõrgalt kaitstud, siis otsivad nad mõne tühja teokoja, kuhu elama asuda. Sissepääsu sulevad nad oma sõraga. Meredes leidub aga ka sellised loomi, kes seda sõrga ei karda (näiteks kaheksajalad) ja seepärast tuleb erakvähil enda kaitseks midagi veel ette võtta. Teokoja pinnale võib kinnituda meriroos (mõningad erakvähiliigid otsivad selle koguni ise üles ning kinnitavad ta oma kojale), kelle kombitsad on
Uuringud on aga näidanud, et see immuunsus on väga eriline ning toimib vaid konkreetse meriroosi liigi puhul. Kui kala esmakordselt meriroosi kombitsatele läheneb, puudutab ta neid kergelt ning ujub kohe minema. Selline mäng kordub mitu korda. Selle ajal kattub kogu kala keha kleepuva limakihiga ning muudab meriroosi mürgi suhtes tundlikuks. Kui kala on niiviisi ühe meriroosiga ära harjunud, ei kõrveta ta end selle kombitsate vahel liikudes ära. Kui aga selle meriroosiliigi haardes elutsev kala satub teise meriroosiliigi kombitsate vahele, mille suhtes tal immuunsus puudub, hukkub ta otsekohe. Mõnikord lahkuvad meriroosahvenad oma meriroosi kaitsvate kombitsate haardest ning siirduvad ümbruskonna korallriffidele. Nad ei või siiski oma kaitsjast eriti kaugele minna,
Komitsatega püüab ta saaki. Kelleks on tavaliselt väiksemad kalad. Kõrverakkudega uimastab ta kala ja suunab selle suuava poole. Suuavast liigub kala meriroosi kehaõõnde, kus ta seeditakse. Jäägid heidetakse vette tagasi. Meriroosid võivad ka inimesi kõrvetada. Kuid on kalu, kes on kohastunud kaitseks meriroosi kõrverakkude eest. Sellised kalad on näiteks meriroosiahvenad. Neil on paks kleepub lima kiht keha pinnal, mis kaitseb neid kõrveniitide eest. Meriroosahvenad elavad meriroosiga koosluses. Kloun-meriroosahvenad söövad merirooside kombitsate vahele jäänud toidujääke. Kõrverakud Ainuõõsete kõrverakud talitlevad kaitse- ja saagipüüdmis vahendina. Kui kala puudutab kombitsat, paiskuvad selle paiknevatest kõrverakkudest välja spritaalselt keerdunud kõrveniidid ja tungivad harpuunina kalasse, viies temasse halvavat mürki. 5 Kokkuvõte Ainuõõsed on kotikujulise kehaga veeloomad. Nende suuõõnt ümbritsevad
annaabi.ee 
