MERIRIST Jaanus Kask 7.B Võru Gümnaasium 1 2 3 MERIRIST Meririst on lameda liua kujuline läbipaistev, kahvatulillaks või-roosakas karikloom ehk meduus.Sültja keha (kummik, läbimõõt 10-40 cm) alapoolel olevat suuava ümbritseb 4 suurt rippuvat suusagarat.Meririste on rohkesti troopika-ja parasvöötmemeredes, vähem Läänemeres.Elab pinnalähedases veekihis, toitub peamiselt plankonist, mida püüab kombitsatega vett filtreerides.Ujub halvasti kummiku kokkutõmmete abil, kandub edasi hoovustega.Lained heidavad meririste sageli rannale. Meriristi keha on sültjas. Ta peamiseks toiduks on loomplankton. Teda leidub rohkesti Tallinna läheduses, kuid tänu vee magedusele ei leidu teda Narva lähistel. Tal on ka rahvapärane nimi: millimallikas.
Ta kehaõõs on kanaliteks moondunud. Keha servas on palju kombitsaid, täppsilmi ja teisi meeleelundeid. Silmaga ta hästi ei näe, vaid tajub seda kuspool pimedam on, kus pool valgem. Keha alapoolel on aga suuava, mida ümbritsevad suusagarad. Suusagaratega püüab meririst oma saaki. Meririst on lahksuguline ainuõõsne. Pärast munaraku viljastumist, areneb sellest esmalt vastne, kes peagi merepõhjale kinnitub ja polüübiks muutub. Kuna see polüüp on karika kujuline, siis nimetatakse meririste ka karikmeduusiks. Peale pikaajalist kasvamist moodustub kähivastne. Kähivastne jaguneb omakorda veel tähtvastseks, kellest kasvavad uued meduusid. Meriroos Meriroos on peamiselt troopika meredes elav polüüp. Nende välimus meenutab lilleõisi. Nad elavad vaid seal, kus vesi on piisavalt soolane. Enamik meriroose on väikesed, kuni mõnekümne sentrimeetri pikkused loomad. Kuid on ka väga suuri meriroose, kelle suuketta läbimõõt võib ulatuda kuni 1.5 meetrini.
See on viinud süvikutes elustiku vaesumisele või hoopis selle puudumisele. Mereliikide kohastumused riimveelises Läänemeres · Mõõtmete vähenemine: aerjalgsete (putak, koodik, tavaline tömbik, oga-tömbik) ning ainuõõssete (meriristi ja mereseene) kääbustumine. · Organismi arengu peatumine varasematel staadiumidel: meriristi Läänemere isenditel on radiaalkanalid nõrgalt arenenud, meenutades noori meririste Põhjameres. Läänemeres sisaldab meririst rohkem vett. Meritikrid on õrnemad kui Põhjamere omad (sisaldavad rohkem vett). Zooplanktoni vertikaalne jaotus ja ööpäevased ränded Mõjutegurid: temperatuur, soolsus, hapnik, valgus, juurdepääs toidule jne. Erinevad liigid võivad päeval koguneda: a) termokliini peale b) termokliinile c) termokliini allaesineda d) homogeenselt kogu veekihis.
annaabi.ee 
