võimaldadi rohkem, suurem kirjaoskus, surmajärgsus: usuti surmajärsesse ellu / ei usutud surmajärgsesse ellu, jumalad: rohkem loomade sarnased / inimese sarnased, templid: tavalised / astmiktemplid, teadmised: päikesekalender / kuukalender, kirjandus: lühiteosed, novellid, ,,sinuhe jutustus" / eeposed, ,,gilgames", teadus: geomeetria, arstiteadus / matemaatika, astroloogia, valitsemine: vaarao / kuningad, matmine: palsameerimine / ei palsameeritus, linnad: teeba, memphis, merimde / ur, uruk, kis, ehitised: püramiidid, luksuslikud majad / tsikuraadid, kahekordsed siseõuega majad.
Niiluse voolusuund oli vastupidine. Tsiv. värv oli must (=kemet) tänu lössile. Mustast maast jäi kõrvale punane maa (=desfet). 1. Egiptuse põllumajanduse algus ja selle territoriaalne varieerumine Kõige varasemad märgid põllundusest Egiptuses ulatuvad viiendasse aastatuhandesse e.m.a. ja veidi varasemassegi aega. Alam-Egiptuses on nendeks: 1. Mitu neoliitikumist pärinevat jälge Fayumis, mis hõlmavad perioodi 5200 - ~ 4000 e.m.a. 1. 2. Leiud deltapiirkonnas asuvast Merimde Beni Salamast (asustatud ajavahemikus 4800 - 4400 e.m.a või hiljem) 3. Leiud El-Omarist Helwani ligidal, mis on radioaktiivse süsiniku meetodil paigutatud umbkaudu aastasse 4100 e.m.a. Ülem-Egiptuses aga: Hemamieh leiuala Badariani regioonis (~6050 e.m.a.). Seda peetakse praegu kõige varasemaks märgiks põllundusest Egiptuses. Vana-Egiptuse territoorium oli vastavalt asukohale Niiluse suhtes jagatud erinevateks sektsioonideks
U 5000 eKr oli Niiluse orus tuhandeid külasid. Nende elanikud tegelesid nii viljeleva majandusega kui ka küttimisega. Üheks selliseks asulakohtadega paigaks oli omaaegse Faijumi järve kaldad Niilusest läänes. Siin Faijumi kultuur (u 52004000 eKr). Asulakohad enamasti muistsete järvede kallastel. Tulekivist teradega luuriistad. Püüti kala, kütiti krokodille, jõehobuseid; kasvatati ka nisu ja otra, kitsi ja lambaid. Niiluse delta lääneosas oli 49004400 eKr Merimde asula Merimde kultuur. Ümmargused ja ovaalsed majad ning varjualused olid ehitatud osaliselt maa sisse. Ehitusmaterjaliks kõrkjad. Maeti asulatesse; kõverdatult, maasse kaevatud ovaalsesse lohku ilma hauapanusteta. Lihtne keraamika, kivikirved, tulekivist nooleotsad, noad. Vilja säilitati suurtes savinõudes, korvides, säilitusaukudes. Peeti koeri, veiseid, kirsi, lambaid ja sigu. Niiluse ülemjooksul Badari kultuur (44004000 eKr). Tuntud peamiselt tänu kalmistutele, ehkki nimimuistiseks asulakoht
annaabi.ee 
