Virve Transtok Elisabeth Ammer Juhataja Protokollija Lisa 1 1 Elisabeth Ammer 2 Heleriin Atla 3 Karin Ellenurm-Kõrts 4 Kristina Harun 5 Aveli Int 6 Tiit Jõe 7 Kulla Kroon 8 Terje Kuusmik 9 Nele Lavrikov 10 Vadim Leinvald 11 Madis Lokotar 12 Lisette Luik 13 Elerin Luuk 14 Aline Lõuke 15 Maarja Maasi 16 Ave Merilain 17 Martin Mey 18 Annika Pajupuu 19 Margit Pikmets-Pilt 20 Veiko Poom 21 Michelle Raag 22 Kertu Roonet 23 Damis Roots 24 Tauno Rämson 25 Katrin Saks 26 Illar Sildma 27 Rhea Sillaste 28 Cäthli Sirk 29 Sille Sisas 30 Kaisa Soolo 31 Henry Suits 32 Irina Zahharova 33 Eveli Tammik 34 Kairi Tetlov
Rapla Vesiroosi Gümnaasium. OLÜMPIAMÄNGUD TEGIJA: Kristel Merilain KLASS:6b klass KOOL:Rapla Vesiroosi Gümnaasium KUUPÄEV:15.09.08 RAPLA 2008 Olümpiamängud Vanas Kreekas. 30 päeva enne mängude algust saabusid sportlased kohale, et publiku silme all ühiselt treenida. Kohtunikud otsustasid, kes on võistlemiseks kõlbulikud. See piiras võistlejate arvu. Jooksuvõistlustel olid ka eeljooksud, võib-olla ka vahejooksud. 1)Mis Aladel Võisteldi?
Eriti suuri edusamme on teinud naiste klass, kus edu on otse rekordiline..." (,,Uisutamine" lk 269 lõik 4). 1950. aastal sai tuntuks Küllike Vee, kes meeldis kõige rohkem publikule. Kaks aastat hiljem hakkas uisutajate arv Eesti NSV- s suuresti kasvama. Kadrioru staadioni tribüünile valmistati tehisjääga liuvälja eelkäija. Mall Allmann oli kahekordne Eesti NSV meister. Vabariigi üks parimaid paare oli Küllike Vee ja Boris Merilain. 1904 1960 toimunud olümpiamängudel ei saanud ükski eestlane esikolmikusse ei maailmameistrivõistlustel ega ka Euroopa meistrivõistlustel. 1998. aastal toimunud Nagano olumpiamängudel ei osalenud mitte ühtegi eestlast. 27. veebruaril 1927. aastal toimus esimene Eesti Läti maavõistlus Riias, mille võitsid eestlased 3:0. Torino olümpiamängudel saavad Diana Rennik ja Aleksei Saks vabakavas 15. kohale, ent kokkuvõttes kaks astet allapoole. Üksiksõidus jäi 28
O. Kasemaa andmeil tegutses 1910. aastal Tallinnas 13 puhkpilliorkestrit (Kasemaa 1983: 69). Seoses I maailmasõjaga lõpetas enamik neist küll tegevuse, kuid mänguoskus ja suur osa mehi jäid alles – see oli soodne pinnas uute orkestrite tekkimiseks. Pärast Eesti Vabariigi väljakuulutamist 1918. aastal hoogustus ka puhkpilliorkestrite (taas)asutamine, märkimisväärseks kujunes sõjaväeorkestrite, 1925. aastast alates ka Kaitseliidu puhkpilliorkestrite osa (Amon-Merilain 2003: 21). Oma põhifunktsiooni kõrval, milleks oli tseremoniaal- ja marsimuusika mängimine, oligi vabariigi algaastatel suur osa tantsumuusikast just puhkpilliorkestrite esitada. Nii muutusid need paljuski ka tulevaste džässorkestrite “taimelavadeks”. Tähendusrikas on seegi, et elav džässihuvi tõi selle muusika juurde ka suure hulga noori ande- kaid muusikuid (Gustav Ernesaks, Vallo Järvi, Juhan Kaljaspoolik, Eugen Kelder, Herbert
annaabi.ee 
