Kaardi tiitlis on kirjas arvmastaabina kaardi peamastaap. See on antud mingi kindla paralleeli suhtes. Läänemere kaartidel on standarparalleeliks 60°. See võimaldab kergesti ühendada naaberpiirkondade kaarte. Meridionaalosad Meridionaalosa on meid huvitava paralleeli kaugus ekvaatorist ekvaatoriminutites mõõdetuna piki meridiaankaart. Meridionaalosad kasut. Merekaartide koostamisel ja laeva asukoha arvutamisel. Meridionaalosad leitakse meretabelitest. Meridionaalosade vahe on kaugus ekvaatoriminutites kahe antud paralleeli vahel mõõdetuna piki meridiaankaarti. Merkaatori kaardivõrgu ehitus Võtame kaardi ühikuks 1cm ( EQ minuti pikkus ) Määratakse kaardi püst- ja pikimõõde. Sisemise raami püstmõõde arvutatakse välja meridianaalosade vahe järgi. Pikimõõde on kaardi piirmeridiaanide vahe ja kaardi ühiku korrutis. Sisemise raami püstmõõde arvutatakse välja meridiannalosade vahe järgi. Merkaatori kaardivõrgu ehitus 2
1. Põhilised punktid ja jooned Maa pinnal Maakera telg Maa keset läbiv mõtteline telg, mille ümber ta pöörleb. Maa geograafilised poolused punktid, kus Maakera telg lõikab Maa pinda. Meridiaanid pooluseid läbivad suurringi kaared. Ekvaator Maakera teljega ristuv ja maakera keskpunkti läbiva tasandi ning Maa pinna lõikejoon. Paralleel ekvaatori rööptasandi ja Maa pinna lõikejoon. Tõelise meridiaani tasand püsttasand, mis läbib vaatleja silma ja maakera telge. Vaatleja meridiaan tõelise meridiaani tasandi ja Maa pinna lõike jälg. Tõelise horisondi tasand Vaatleja silma läbiv rõhttasand. Esimese vertikaali tasand tõelise meridiaani risttasand. 2. Navigatsiooni põhimõisted: TK; KK; MK, kursinurk, TP; KP; MP, d, TK nurk tõelise meridiaani ja laeva pikitasandi vahel KK nurk kompassimeridiaani ja laeva pikitasandi vahel MK nurk magnetmeridiaani ja laeva pikitasandi vahel Ku...
a cos cos Valemist on näha, et kõik paralleelid silindrilisel ristprojektsioonil venitatakse ekvaatori pikkuses ehk 1 pikenevad 1 e2 sin 2 2 sec korda. 8 Riigieksami küsimused navigatsioonis 2005 9. Tuletada meridionaalosade valem. NB! Punktis 8 tuletatu jätk!!! Vaatleme punkti A elementaarset nihet Maa pinnal piki meridiaani punkti C, siis AC M , kus M meridiaanellipsi raadius. Punkti A nihkele Maa pinnal punkti C vastab projektsioonil punkti a nihe punkti D c. Tähistame ac D , siis kaardimõõt m piki meridiaani avaldub suhtega m
väljendatud kaugus piki meridiaani ekvaatorist kuni teatud paralleelini. Meridionaalosa pikkust D käsitleti jaotises 7.2, kuid sellele võib anda ka järgmise kuju: valem 7.17 lk.96, kus ρ’ – radiaani väärtus minutites; e – maaelipsoidi eksentrilisus. Sfääril kehtib valem: valem 7.18 lk.96. Kahe paralleeli vahelise meridiaanilõigu kaarepikkuse leidmiseks (meridionaalosades) kasutatakse Mercatori projektsioonis meridionaalosade vahesid (D₂ - D₁). (lk.92, 96) 20. Millised on UTM ja NL-42 projektsiooni kolm põhierinevust? CK42 (meil on nimetatud ka NL42) puhul võetakse telgmeridiaan projektsiooni x-teljeks ja ekvaator y- teljeks. UTM puhul on tähistused üldjuhul vastupidised. Lisaks nimetatud x- ja y-telgede vahetusele on CK42 ja UTM vahel veel järgmised erinevused: (lk.108-109) 1.) CK42 kui puutujasilindrilisel projektsioonil on mõõtkava telgmeridiaan 1,000. UTM
annaabi.ee 
