Friedrich Georg Wilhelm von Struve (15. aprill 1793 Altona 23. november 1864) oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet. Ta määras esimesena teise tähe kauguse päikesesüsteemist, mõõtis koos Carl Friedrich Tenneriga Tartu Tähetorni läbiva meridiaani kaare pikkuse Doonau suudmest kuni Põhja-Jäämereni, koostas kaksiktähtede kataloogi. Fr. G. W. Struve juhtimisel toimus aastail 18161855 meridiaankaare mõõtmine, mille eesmärgiks oli maakera kuju ja suuruse kindlaksmääramine. Võivere ja Avanduse küla vahelisel tasasel põllualal mõõtis Fr. G. W. Struve 1827. aastal 4,5 km pikkuse baasise, mille ühte lõpp-punkti püstitati mälestusmärk. Oli Pulkovo observatooriumi üks rajajaid ning 18391862 selle direktor. Struve oli 1845. aastal üks Vene Geograafia Seltsi asutajaid ning alates 1853. aastast Eesti
ühtib merede ja ookeanide häirimatu veepinna selle mottelise pikendusega mandritel poordellipsoid- ruumiline keha, mis saadakse ellipsi poorlemisel ümber oma lühema telje Maa lapikuse väljendamise valem- f=(a-b)/a a-pikem pooltelg,b-lühem pooltelg Triangulatsiooni printsiip maamootmisel- Meridiaan- Paralleelidega ristuvad ellipsoidi pinnal muutumatu geograafilise pikkusega jooned Ekvaator- Suurima raadiusega paralleel Meremiil- vastab keskmiselt ühele meridiaankaare minutile. On kokku lepitud, et rahvusvahelise meremiili pikkus on täpselt 1852 m kuupäevaraja- kokkuleppelise asukohaga kujuteldav joon, mille ületamisel muutub kuupäev polaarjooned- kujutletav joon maakera pinnal, millest alates pooluse suunas esinevad polaaroo ja polaarpäev. Pohjapolaarjoon asub pohjalaiusel 66°33'38" ja lounapolaarjoon lounalaiusel 66°33'38" poorijooned- kujutletav joon maakera pinnal, mille laiuskraad on 23,5° N (pohjapoorijoon) voi 23,5° S (lounapoorijoon)
Plaan erineb kaardist nii palju, et plaanil kujutatakse ainult maa-alasid koos nendel asuvate esemetega, aga kaardil kas maa- alasid või riike ilma esemeteta. Struve kaar on Tartu Ülikooli täheteadlase F.G.W. Struve geodeetiline kaar, mis on 2820 km pikkune meridiaanilõik, ulatudes Põhja-Norrast Musta Mereni. 1810. aastal valmis Tartu Tähetorn ning 1818-1839 aastatel oli saksa päritolu vene astronoom ja geodeet F.G.W.Struve (1793-1864) selle direktor. Ta juhendas Tartu meridiaankaare mõõtmist. Praeguseks on Eestis säilinud Tartu ja Simuna 2 punktid. Struve kaar läbib mitut riiki, UNESCO kultuuripärandisse kanti aga igast riigist kaks punkti. Eestist ongi kantud Tartu ja Simuna punktid. C.F.Gauss, Göttigeni Ülikooli professor, tegeles nende mõõtmistega Saksamaal. Struve mõõdetud kaar on kõige pikem. F.G.W.Struve hea sõber ja kolleeg F.W.Bessel kasutas osaliselt Struve andmeid ja sai parameetri järgi umbes sama tulemuse kui Struve.
UNESCO vaimse ja suulise pärandi nimekirjas on Kihnu kultuur ja Eesti laulupeod. http://portal.unesco.org/culture/en/ev.php- URL_ID=34325&URL_DO=DO_TOPIC&URL_SECTION=201.html Füüsilise (arhitektuurilise) kultuuripärandi nimekiri on maailmas väga auväärne ning Tallinna vanalinna sinna hulka arvamine oli Eestile suur saavutus. Alates 2005. aastast kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse ka F.G.W. Struwe poolt mõõdistatud meridiaankaare kinnispunktid Eestis. SOTSIAALTURISM Tegeleb puuetega inimeste, vanurite, vähekindlustatute, üksikvanemate jne reisikorraldusega. 9 Sotsiaalturismi (social tourism)alus on õigus turismile. Igal inimesel sealhulgas ebasoodsaimates tingimustes inimestel, on õigus päeva, nädala ja aasta jooksul puhata, lõõgastuda ja omada tööst vaba aega. Rahvusvahelise Sotsiaalturismi Büroo määratluse kohaselt on sotsiaalturism kõik
annaabi.ee 
