Neeru meridiaan vägi tõuseb jalast rinda Maksa meridiaan vägi tõuseb jalast rinda Yang meridiaanid Jämesoole meridiaan vägi tõuseb käest pähe Kõhu meridiaan vägi laskub peast jalga Peensoole meridiaan vägi tõuseb käest pähe Põie meridiaan vägi laskub peast jalga Sapipõie meridiaan vägi laskub peast jalga Kolmiksoojendaja meridiaan vägi tõuseb käest pähe Meridiaanipunktid 700st nõelravipunktist 340 jäävad meridiaanidele Iseloomulik on ühele meridiaanile jäävate punktide reaktsioonide ilmutamine haiguse puhul Nõela torkamisel võib näha kiirgust piki vastavat meridiaani Mille puhul aitab? Peavalu, migreen, vertiigo Lihasvalud ja pinged Rasvumine Akne Närvivalud Insuldijärgne seisund Stress, depressioon, unetus Kõhuhädad, urineerimishäired Viljatus Allergiad, krooniline nohu, köha, bronhiit Algav hüpertooniatõbi Krooniline nohu, köha, bronhiit, sinusiit, bronhiaalastma jpm
korral r on 1. Joonis 27 Sfäärilised koordinaadid. Sfäärilistes koordinaatides on Eukleidese ,,3-ruumi meetriline vorm" aga järgmine: Selline meetriline vorm on juhul r = 1 järgmise kujuga: Ülal olev avaldis ongi kerapinna meetriline vorm. Koordinaadistik, mida kasutatakse kerapinnal, on peaaegu sama geograafilise koordinaadistikuga: x1-koordinaatjooned vastavad meridiaanidele ja 75 x2-koordinaatjooned on sarnased paralleelidega. Kuid peab arvestama seda, et koordinaat x1 muutub selles koordinaadistikus vahemikus: Kui aga kasutada geograafilisi koordinaate, siis vahemikus Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega. Järgmisele meetrilisele seosele on olemas järgmine meetrilise tensori maatriks: Selle determinant on Valemi
korral r on 1. Joonis 27 Sfäärilised koordinaadid. Sfäärilistes koordinaatides on Eukleidese ,,3-ruumi meetriline vorm" aga järgmine: Selline meetriline vorm on juhul r = 1 järgmise kujuga: Ülal olev avaldis ongi kerapinna meetriline vorm. Koordinaadistik, mida kasutatakse kerapinnal, on peaaegu sama geograafilise koordinaadistikuga: x1-koordinaatjooned vastavad meridiaanidele ja x2-koordinaatjooned on sarnased paralleelidega. Kuid peab arvestama seda, et koordinaat x1 muutub selles koordinaadistikus vahemikus: Kui aga kasutada geograafilisi koordinaate, siis vahemikus 69 Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega. Järgmisele meetrilisele seosele on olemas järgmine meetrilise tensori maatriks: Selle determinant on Valemi
korral r on 1. Joonis 29 Sfäärilised koordinaadid. Sfäärilistes koordinaatides on Eukleidese „3-ruumi meetriline vorm“ aga järgmine: Selline meetriline vorm on juhul r = 1 järgmise kujuga: 78 Ülal olev avaldis ongi kerapinna meetriline vorm. Koordinaadistik, mida kasutatakse kerapinnal, on peaaegu sama geograafilise koordinaadistikuga: x1-koordinaatjooned vastavad meridiaanidele ja x2-koordinaatjooned on sarnased paralleelidega. Kuid peab arvestama seda, et koordinaat x1 muutub selles koordinaadistikus vahemikus: Kui aga kasutada geograafilisi koordinaate, siis vahemikus Need oleksid nagu põhjalaiuskraadid. Kui x1 = 0, siis see on ekvaator. tegemist on siis lõunalaiuskraadidega. Järgmisele meetrilisele seosele on olemas järgmine meetrilise tensori maatriks: Selle determinant on Valemi
annaabi.ee 
